Kuul kulub näo muutmiseks 80 000 aastat
Ekslik arusaam, et Kuu on tehtud juustust, tugineb peale selle toreda taevakeha tihti kahkjaskollase värvitooni ka asjaolule, et Kuu pinnal on näha rohkesti kraatreid, mis meenutavad paljudes juustusortideski esinevaid auke. Nüüd tuleb välja, et Kuu pinnal on kraatreid tegelikult märksa rohkem, kui seni teatud, sest väikesed meteoorkehad pommitavad seda arvatust tihedamalt.
Eks umbes sama palju meteoorkehi pommitab ka meie maakera, aga meil põleb neist suurem osa atmosfääris ära. Kuul atmosfääri pole ja kõik kehakesed jõuavad kõik selle pinnani välja, lüües sellesse üha uusi ja uusi kraatreid.
Emerson Speyerer ja ta kolleegid Ameerika Ühendriikidest Arizona osariigiülikoolist kõrvutasid omavahel 14 000 pilti, mille on teinud Kuu ümber tiirutav Lunar Reconnaissance Orbiter ühtedest ja samadest kohtadest mõningaste vaheaegade järel. Nad lugesid piltidelt kokku tervelt 222 uut pildiseeria tegemise ajal tekkinud löögikraatrit läbimõõduga üle 10 meetri.
Neid kraatreid oli tervelt kolmandiku võrra rohkem, kui oleks võinud eeldada seni arvatud kraatrite tekkimiskiiruse põhjal. Suurima kraatri läbimõõt oli suisa 43 meetrit.
Speyerer ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature, et tänu arvatust tihedamale meteoorisajule seguneb ka Kuu pinnamaterjal arvatust hoogsamalt. Kui seni arvati, et kuutolmu 2—3 sentimeetri paksune pinnakiht segatakse täiesti läbi umbes miljoni aastaga, siis nüüd paistab, et see toimub enam umbes sada korda kiiremini ehk umbes 80 000 aastaga.
Kuid arvatust tihedama kivisajuga peavad arvestama ka tulevikus Kuule rajatavate asunduste elanikud.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa