Inimene on vägivaldsuse pärinud oma eellastelt
Miks on inimesed üksteise suhtes nii vägivaldsed? Miks tapavad inimesed oma liigikaaslasi? Teadlased ja filosoofid on selle üle sadu aastaid pead murdnud. Näiteks Thomas Hobbes arvas, et vägivaldsus on inimese loomulik seisund, Jean-Jacques Rousseau aga, et vägivaldseks võib inimese vormida teda ümbritsev keskkond.
Nüüd aga väidavad Hispaania teadlased evolutsioonibioloogilise uuringu põhjal, et inimest ja meie lähimaid ahvidest sugulasi iseloomustav kõrgendatud vägivaldsus pärineb vähemalt osaliselt meie kunagistelt ühistelt esivanematelt.
Jose Maria Gomez Granada ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature, et letaalne vägivald ehk otse välja öeldes tapmine tundub ühel osal primaatidest, nende seas ka inimesel kindlalt veres olevat.
Nad analüüsisid enam kui nelja miljoni surmajuhtumi kohta kogutud andmeid. Juhtumid hõlmasid enam kui tuhandet imetajaliiki ja enam kui kuutsada inimrühma kiviajast tänapäevane.
Ilmnes, et liigikaaslaste tapmiste arvele läks kõigist neist juhtudest umbes 0,3 protsenti. Kuid selles imetajate rühmas, mis hõlmab kõiki primaate, närilisi ja nende esivanemaid, on see protsent juba 1,1, primaatide ja meie kõige-kõige lähemate sugulaste seas 2,3.
Kõigi tänapäeva inimeste ühistest eellastest, kes ilmusid maamunale umbes 200 tuhande aasta eest, sai liigikaaslase käe läbi surma umbes kaks protsenti, mis on primaatide kohta üsna keskmine tulemus.
See aga kõik kokku viitabki, et inimesed on oma kalduvuse vägivaldsusele eellaastelt pärinud. Või vähemalt on sellel kalduvusel tugev pärilik komponent.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa