Kristjan Port: tants rändlustasude kaotamise ümber tekitab paksu verd ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: digidreamgrafix/Creative Commons

Viiendal septembril tutvustasid kaks Euroopa Komisjoni ametnikku, ühise digitaalse turu arendamise eest vastutav asepresident, meie Andrus Ansip ja digitaalmajanduse ja -ühiskonna sektsiooni juhtiv sakslane Günther Oettinger uut kava digiseadmetega reisivate eurooplaste kulude vähendamiseks.

Lühidalt ümberöelduna tutvustati ja põhjendati rändlustasude muutmise ettepanekut. Euroopa Komisjoni poliitiline juht Jean-Claude Juncker viibis samal ajal Hiinas. Tänu sellele seigale saime osaliseks väikesele draamale, mis jäänuks võibolla olemata. Juncker käskis tsiviilteenistujatel ettepanek tagasi võtta ning ümber teha.

Mis siis juhtus? Üheks oodatud lubaduseks on olnud nutiseadmetega reisivate inimeste jaoks piiriületamisel uue operaatori müüdava andmeside eest küsitavate hindade ühtlustamine olulise vähenemise suunas, kuni üleüldse taolise kunstliku teenuse eest tasu küsimise lõpetamine, sest internet on piirideta nähtus ja sellega ühinemise kasud peaksid ületama lisaks paratamatutele ühendamiskuludele kiusatust veel täiendava kasumi koorimiseks.

Ansipi ja Oettingeri juhitud ametnikud püüdsid luua kõiki rahuldava lahendusettepaneku. See pole iseenesest lihtne ülesanne, sest huvipooled on tugevad ja huvid ristuvad. Ühel pool on valijad, kes tahavad kulusid kokku hoida, teisel pool suure mõjuga sideettevõtjad, kelle seaduslikuks kohustuseks on maksimeerida omaniku kasumit. Järelikult, kui pakkuda tasudest loobumist, tõuseb valju lobikisa. Samas on kodanike valulävi tasumäärade suhtes küllaltki madal ja kõva häält teevad ka nemad.

Seekord paistab, et liiga tehtigi just viimastele, millele viitab ka Junckeri büroost kostnud seletus, et president oli saanud arvukaid etteheiteid mitmetelt tarbijaorganisatsioonidelt, poliitikutelt ja veel teisteltki isikutelt, mistõttu kujunes presidendil arusaam ettepaneku puudulikkusest. Seetõttu palus ta see ümber teha.

Ansipi ja Oettingeri ettepaneku järgi saanuks kõik eurooplased 90 päeva jooksul välismaal viibides kasutada andmesidet ilma täiendavate rändlusmaksudeta. Komisjoni hinnangul katab see 99 protsenti isikute vajadustest, sest keskmise piiriülese reisi kestvuseks on kõigest 12 päeva. Pärast 90-päevase perioodi täitumist hakkaks võõral maal asuja sidekuludele lisanduma täiendav tariif.

Ajalise piiri sätestamist põhjendatakse vajadusest omada kontrolli kuritarvitamise ja muude halbade tagajärgede üle. Näiteks võib mõni isik jäädagi kasutama võõra maa sideteenust, sest omal maal on baastasu kõrgem või puudub piisavalt hea kvaliteet. Viies aga kogu teenuse raha välismaale, jäävad kohalikud ettevõtted kahjumisse ja neil pole teenuste arendamiseks vajalikeks investeeringuteks raha. Kahjumi vältimise vajadus võib ka riigiti suurendada survet sideteenuste hindade tõusule.

Pädevana tunduvatel põhjendustel on raske läbida emotsionaalset ja poliitilist koorikut, mille sünnitas valimiste aegu väljendatud eesmärk rändlustasud kaotada. Sellest kasvavaid kriitilisi hääli komisjoni president Juncker pidigi Hiinast saabudes kuulma, kuni kannatuse katkemiseni ja selle asemel, et omi kaitsta, lasi juht neil ettepaneku tagasi võtta.

Kui statistika on korrektne, siis 99 protsendi reisijate jaoks algupäraselt kaval kahjulik efekt puuduks, hoolides samal ajal teenuse pakkujate eest. Seetõttu vahest polegi probleem kavas endas, vaid poliitika teostamises, kui kõrgem ametnik töötab tuulelipuna sõltuvalt valjuhäälsete õhulainete saabumise suunast jättes mulje, nagu poleks ettepaneku teinud ekspertrühmadel erilist väärtust.

Teisipäeval peaks Juncker esitama ülevaate asjade sisust Euroopa Liidus ja võimalik, et uut parandatud rändlustasude kaotamise strateegiat tutvustatakse juba siis.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: