Kristjan Port: Facebooki neutraalsus on pelk illusioon ({{commentsTotal}})

Facebook.
Facebook. Autor/allikas: Dado Ruvic/Reuters/Scanpix

Millal muutub tehnoloogiaplatvorm valitseja platvormiks? Esmalt tasub aga meenutada Facebooki juhi Mark Zuckerbergi augustis peetud kõnet, milles tõdes, et ''oleme tehnoloogiafirma, mitte meediaettevõte. Maailm vajab uusi ettevõtteid, sealhulgas tehnoloogiaga tegelevaid, selliseid nagu meie ja me võtame oma rolli tõsiselt''.

Zuckerbergi sõnum on selgitus, nagu oleks Facebook midagi lennukitaolist. Nad on platvorm, millel sõidutatakse sõnumeid. Oma tehnilises täiuses pole nende lennukil sõnumitega muud pistmist kui ise enda tervena hoidmine. Zuckerberg ei püsi siiski deklareeritud neutraalsuses ja seda oleks ka ekslik nõuda. Sotsiaalse kommunikatsiooni platvorm ei pääse sisu valitsemisest ja sellega kaasnevast vastutusest.

Enne kui tuletada meelde varem juhtunut, vaadakem värskeimat, eelmisel nädalal sündinud intsidenti seoses ühe inimloos olulise fotoga. Vietnami sõja ajal Nick Uti tehtud fotol põgenevad nutvad lapsed taamal asunud kodud neelanud möirgava napalmi tulemere eest. Kirjeldatud fotot on näinud enamus üle teismeealistest mitte selle pärast, et on olemas mingi foto vaatamist piirav vanuseline kokkulepe, vaid pelgalt ajalise faktori kaudu, kui inimese teadvusesse hakkavad jõudma kriitilisemad mõtted ja kasvab tundlikkus liigikaaslaste imetabastest eluviisidest.

Pildi ebamugavus ei tulene sellel kuvatud üheksa-aastase tüdruku Kim Phúci alastusest, vaid sellest, et sammupaar täisvarustuses sõdurite ees või eest jooksvatel nutvatel ja hirmunud lastel pole selleks eluhetkeks enam alles muud kui räbaldunud riided või pole sedagi. Sõda on arulage ja julm nende vastu, kes ei sõdi. Taolistest inimestest koosnevale inimkonna osale ei jää alles muud, kui toda sõgedust rahu ajal kõigile meelde tuletada. Seetõttu ilmub too foto aeg-ajalt meediasse nagu kummitus, illustreerimaks lugusid inimesest.

Samal põhjusel sattus foto norraka Tom Egelandi Facebooki postitusse, milles kirjeldas mees kokku seitset sõdade käsitlust mõjutanud fotot. Facebook kustutas postituse.

Facebook tõi põhjuseks suguelundeid, tagumikke ja naiste rindu kuvavate piltide keelamise reegli. Puritaanlik reegel, mis muudab inimesed masinateks. Reegel, millega võiks keelata Zuckerbergi meenutavate nägude ilmutamise Facebookis, kuna taoline pilt võib kedagi häirida, unustades, et Zuckerbergil on mingi inimlik õigustus naeratada kasvõi iga postituse juures. Järelikult püüab Zuckerberg väita, et nende lennuk ikkagi valib sõidutatavaid, langetades otsuse peas olevate mõtete alusel, aga kasutades selleks reisijate välimust.

Kusjuures see polekski enam ebatavaline. Olgu meenutus suvest, mil lennul Türki arreteeriti lähisidaliku välimusega ja raamatut lugev naisterahvas. Kabiinimeeskonna liige kaotas kontrolli mõistuse üle, kui märkas, et raamatu pealkiri sisaldas suurte tähtedega sõna ''Süüria''. Robotiks muutunud inimene otsustas kahjustada Leedsist pärit psühhoterapeudi inimeseks olemist, kuna too luges kirjanduspreemiaga pälvitud raamatut Süüria kunstist. Kabuhirmu ei põhjustanud kunst, nagu olnuks kohane õigele natsile, kes ''kuuldes sõna kultuur vabastab Brauningu kaitseriivi''.

Infotehnoloogiline platvorm ei saa ega sellel lastagi olla eraldiseisev ja neutraalne osapool, kuna inimesed sunnivad seda lahendama omaenda emotsionaalseid ülesandeid. Püüdluste kiuste puudub masinatel endiselt võimekus empaatia ja emotsioonide teostamiseks. Hetkel paistab, et masinad niipea ei muutu, küll aga muutuvad inimesed. On ju inimene võimeline mõtlema isegi Tamagotchi elusaks ja emotsionaalseks. Aeg enne reaalselt emotsionaalsete masinate ajastu algust täitub ilmselt surrogaatide perioodiga, mil inimene mõtleb masinad elusaks ning mõtlevaks. Paraku sisuliselt muutudes ise robotlikumaks, luues ja õigustades reegleid, et ükskõik kui inimlikult oluline poleks sõnum, ei tohi sellel kuvada inimest sellisena nagu ta on.

See toob varasema näite juurde, kui Facebook keelas aasta algul oma meedialennukis 1866. aastal prantslase Gustave Courbet maalitud pildi allkirjaga „Maailma päritolu“. 150 aasta jooksul rohketel näitustel avalikult kuvatud pildil oli maalitud koht, kust sünnib inimene.

Tõenäoliselt pole need Facebooki töötajad, aga maailmas on arvukalt ihast vaevatuid, kes püüavad paaniliselt varjata oma õnnetut ja häbilist olukorda hääleka moraalitsemisega. Millegipärast tahab Facebook hoolida nende, mitte ülejäänute meelerahu eest. Kuid siiski!

Pärast seda, kui firma oli ''napalmitüdruku'' pildi kustutanud ka Norra peaministri Facebooki lehelt, kes oli selle sinna riputanud protesti märgiks, andis tehnoloogiafirma järgnenud avalikule survele järele ja lasi piltidel olla. Seega on Facebook valitseja rollis, ilmselt vastu oma tahtmist ning teeb seda nagu narr.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: