Digipädevatel õpilastel napib oskusi tabelarvutuse ja tekstitöötluse vallas
Hiljuti pakkus kõneainet teema, et õpetajad ei kasuta koolitundides kuigi palju nutivahendeid, sest oskus neid kasutada jääb alla õpilaste omale ning sageli kasutatakse digiseadmeid üksnes infootsinguks.
Digipädevus on üldpädevusena sisse kirjutatud riiklikusse õppekavasse, mis tähendab, et sellealased teadmised ja oskused peaks omandama erinevates koolitundides ehk digioskusi tuleb õpetada läbivalt kõikides ainetes.
Eelmainitud teemale reageeris üks Tallinna kooli matemaatikaõpetaja, kes kurtis, et kuna arvutiõpetuse tunde õpilastel ei ole, puuduvad gümnaasiumiõpilastel alusteadmised tabelarvutusest või tekstivormistamisest tekstiredaktoris.
Teisisõnu: kui varem õpetati tabelarvutust, näiteks Excelit, arvutiõpetuse tundides, siis nüüd ei ole arvutiõpetuse tunde paljudes koolides, mistõttu ei saa õpilased näiteks Exceli või Wordi dokumendi kasutamisega hakkama.
ERR palus teemat kommenteerida ka Tartu Tamme gümnaasiumil (TTG), mis on riigigümnaasium, kuhu tulevad õppima lapsed erinevatest põhikoolidest.
Arvutiõpetus on valikuline
"Üldiselt võib nõustuda, et vastavad oskused on õpilastel kehvavõitu – aga nad taipavad kiirelt," kirjeldas TTG bioloogiaõpetaja Urmas Tokko. "Minu arvates saavad nad kõik selle selgemaks seoses uurimistööde vormistamisega – seda nii eraldi uurimistööde kursuses kui ka juhendajate individuaalse abiga."
Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) digipöörde programmi juht Kristel Rillo selgitas, et informaatika on riiklikus õppekavas olnud ja on jätkuvalt valikaine, mis tähendab, et koolid otsustavad selle õpetamise üle ise.
Arvutiõpetuse tunde kooliprogrammist ära kaotatud ei ole. Koolide vaba valik on, millistes ainetes tabelarvutust, tekstivormistamist või ka internetiturvalisust õpetada – seda saab teha nii arvutiõpetuses kui ka vastavalt näiteks matemaatikas, eesti keeles või mõnes muus aines.
Urmas Tokko leiab, et ehk ongi loomulik, et eraldi arvutiõpetuse tunnis neid baasoskusi ei käsitleta, vaid õpetus toimub mitmel pool korraga: aineõpetuses, uurimistöö tegemisel, laboritööde tulemuste vormistamisel, jms.
TTG uurimistööde koordinaator Merit Luik ning keemiaõpetaja Aleksandr Kirpu tõdesid, et kuna õpilased tulevad väga erinevatest koolidest, siis on nende tabelarvutuse ja tekstiredaktori kasutusoskused erinevad.
"Haridustehnoloogina olen mõelnud pakkuda 10. klasside õpilastele valikkursust arvutiõpetus algajatele, kuid erinevatel põhjustel ei ole see valik veel käiku läinud. Ehk järgmisel aastal. Siis oskaksin ka täpsemalt öelda, kui suur, ja kas üldse, oleks õpilastel huvi sellise kursuse järele," selgitas ütles haridustehnoloog Tuuli Tomson. Merit Luige sõnul on uurimistöö kursuse maht väike. Selle käigus jõuab vaid uurimistööks vajalikke teadmisi tutvustada ning läbi proovida.
Pdf ei ole e-õpik
Eraldi küsimus on õpetajate oskuses kasutada tunnis digiseadmeid. Hiljutine Tartu ülikoolis valminud uuring näitas, et õpetajad kasutavad koolitundides digiseadmeid üsna vähe ja siiski vaid üsna lihtsakoelise infootsingu ehk guugeldamise tarvis.
HTMi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar on selle põhjusena toonud välja õpetajate kõrget keskmist vanust, millega kaasneb asjaolu, et nad ei ole harjunud digiseadmeid nii palju kasutama, nagu seda teevad lapsed ning veel enam oleks neil vaja eraldi väljaõpet nutiseadmete kasutamiseks õppetöös.
"Minu kogemuse kohaselt see eriti ei sõltu õpetaja vanusest!" sedastas Urmas Tokko. Kuid ta nõustus, et õpilased on õpetajatest neis asjus kindlasti kiirema taibuga ning pole mingi probleem, kui õpetaja õpilastelt nõu ja abi küsib.
TTG õpetajad ei leia seega, et nutiseadmete tundides kasutamine oleneb õpetaja vanusest. Mängu tulevad ka paljud teised tegurid. Keemiaõpetaja Aleksandr Kirpu tõi välja aja olemasolu.
"Uue põlvkonna digitaristu kätte võtmine ei ole probleem, kui sul on aega tegeleda uute materjalide välja töötamisega. Kõik on tänapäeval raha peal väljas. Kirjastused pingutavad kõvasti uute materjalide (sh e-materjalide) tegemisse, aga kui paljud neid ka kasutama hakkavad? Kui õpik tehakse lihtsalt .pdf-vormingusse, siis see ei ole e-õpik, see on jama."
Haridustehnoloog on hinnas
Head ülesanded ja materjalid on olemas, aga paberkandjal. Selleks, et nüüd saaks need ka uude vormi viia, tuleb leida hea keskkond ja varuda aega õppimiseks. Seda nii õpilase kui õpetaja puhul, leiab Kirpu.
"Kui üks kord sellise asja oled juba ette võtnud ja sellega tegeled, varu aega ja kannatust. Tuleb luua vastavaid materjale, kasutad neid aktiivselt ja saad sealt õpilaste ülesannetest tagasisidet, siis hakkab asi toimima. Päris kõike ainult digitaalses vormis õpetada ei saa! Minule kui õpetajale on vajalik näha tööst tulemust."
Urmas Tokko kirjeldas, et TTG-s kasutavad nutiseadmeid päris paljud õpetajad, ent neid võiks kasutada veel rohkem kolleege. "Samas eelistan ka ise vähegi mahukamate IKT-kasutusega tööde puhul võtta klassi pigem süle- või tahvelarvutid, (meil jagub neid õnneks tunnis igale õpilasele), kuna neid on mugavam käsitseda, ülesande täitmist kergem hallata ja salvestada, jne."
Urmas Tokko leiab, et päris paljude õpetajate puhul ei seisa nutiseadmete kasutus mitte niivõrd oskuste, kuivõrd julguse ja vajaduse ehk õpetamises kasutamise mõttekuse taga.
Tokko tõi välja, et kindlasti on koolides suur abi haridustehnoloogist – nii otseselt õpetajate ja õpilaste õpetamisel kui ka individuaalse toe pakkumisel.
Kristel Rillo selgitusel korraldatakse õpetajatele digiseadmete õppetöös kasutamiseks koolitusi. Seda teeb nii Hariduse Infotehnoloogia sihtasutus kui ka on digipädevuste kujundamine lisatud Tallinna ja Tartu ülikoolide pakutavasse õpetaja taseme- ja täienduskoolitusse.