Rootsi petiskirurgi kaitses tähesära ja vaikimiskultuur ({{commentsTotal}})

Paolo Macchiarini 2011. aastal.
Paolo Macchiarini 2011. aastal. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Petiseks osutunud Karolinska ülikooli haiglas töötanud staarkirurgi Paolo Macchiarini tegevust uurinud ekspertkogu järeldab, et arsti kaitses vaikimiskultuur ja rühmamõtlemine. Arsti palkamisel eirati aga nii eeskirju kui ka ohumärke.

Macchiarini kogus aastatel 2011—2013 maailmas kuulsust poolsünteetiliste hingetorude siirdamisega, mille valmistamiseks kasutati patsientide endi tüvirakke ja plastist tugiraamistikku. Eelnevalt oli kirurg maailmas tuntuks saanud operatsiooniga, mille käigus asendati esimest korda patsiendi hingetoru eelnevalt doonori rakkude puhastatud ja patsiendi tüvirakkudega täiendatud organiga. Karolinska ülikool ja ülikooli haigla palkas muljetavaldava elulookirjeldusega kirurgi 2010. aastal.

Järgnenud aastatel sai Macchiarini käe läbi haiglas uue hingetoru kolm inimest. Neist kaks on sellest ajast saadik surnud, kolmas vajab aga pidevat haiglaravi. Haigla lõpetas mehe töölepingu 2013. aasta lõpus. Mees ei lasknud end aga sellest heidutada ja viis teistes haiglates läbi veel viis analoogset operatsiooni. Neist ühe, Venemaal Krasnodaris Kubani riiklikus meditsiiniülikoolis tehtud hingetoru siirdamise tagajärjel hukkus naine, kes oleks võinud elada veel pika elu.

Kuigi Macchiarini võeti 2014. aastal vilepuhuja vihje peale teadustöö ja kliiniliste reeglite vastu eksimise alusel uurimise alla, Karolinska instituut järgnenud juurdluse käigus rikkumisi ei leidnud. Mehe vallandamiseni viis alles käesoleva aasta alguses Rootsi telekanalis STV jooksnud dokumentaalfilmi seeria ''Eksperimendid''.

Kahest vastavaldatud ekspertkogu raportist selgub nüüd, et Karolinska instituut tegi vigu juba meha palkamisel.

Värbamisel lähtuti eeskätt meest ümbritsevas kuulsussärast ja Stockholmis tehtud katseoperatsioonist. Karolinska ülikooli haigla kogus Macchiarini kohtasõltumatult taustainfot alles hiljem. Samuti tuuakse välja, et mehe värbamisprotsessi sekkus instituudi asekantsler isiklikult ja negatiivseid taustainfot ei antud edasi kirurgi palkamise üle otsustavale komiteele. Viimaks nenditakse, et instituut avaldas mehe palkamise osas survet ka ülikooli haiglale, mis allus omakorda sellele liiga kergelt.

Macchiarini palkamise järel polnud selge, kellele ta üleüldse allub. Kuigi mees töötas ametlikult haigla kõrva-nina-kurguhaiguste kliinikus, viis ta operatsioone läbi hoopis rindkerehaiguste kliinikus. Raportites viidatakse, et Macchiarinil oli võimalus nende vahel liiga kergesti liikuda. Samal ajal ei pööranud kirurg piisavalt tähelepanu operatsioonidega seonduvatele tüsistustele.

Hingetoru siirdamistel läks aga Macchiarini ja haigla eetikakomisjonist mööda põhjendusega, et tegu on elupäästmiseks tarvilike operatsioonidega, millel puudub alternatiiv. Operatsioonidel oli võimalik samal põhjusel kasutada ka kasvu stimuleerivaid ravimeid, mis polnud veel läbinud kliiniliste katsete faasi. Juurdlus näitas seevastu, et patsientide elu polnud tegelikult ohus.

Seejuures nenditakse, et Macchiarini polnud pannud operatsioonidel kasutatud materjalikombinatsioon eelnevalt proovile loomkatsetes. Nii järeldab ekspertkogu, et äärmiselt tõenäoliselt poleks saanud kirurg 2011. aastal kliinilisteks katseteks eetikakomisjonilt heakskiitu.

Teises raportis peetakse lisaks kummaliseks, et Karolinska instituut pikendas Macchiarini lepingut 2013. ja 2015. aastal, kui ülikooli haigla oli juba temaga sidemed katkestanud. Möödunud aasta augustis avaldatud instituudi juurdluse järeldused lähevad aga vastuollu paar kuud varem ilmunud sõltumatu juurdluse järeldustega, milles nenditi, et Macchiarini on teadustöö reeglite vastu eksinud.

Käesoleva aasta juunis võttis Rootsi prokuratuur Macchiarini uurimise alla seoses tahtmatu tapmise ja raskete kehavigastuste tekitamisega.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: