Kristjan Port: mille sina suvel maha magasid? ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Kate Dollarhyde/Creative Commons

Kool on alanud ja suve võib lugeda lõppenuks. Ajalugu ei saa muuta. Elame tulevikus. Olevikku polevatki olemas, sest väidetavalt teadvustame enda ümber sündinut väikese viitega. Aeg kulub närvisüsteemi saabunud signaalide muutmisele arusaadavasse vormi. Arusaamise hinnaks on aeg.

Sama nähtus kordub suurema vaatega aknas, kui mõelda, mida kõike suve jooksul juhtus, aga millest ikka veel aru ei saa. Signaale on palju, õigeid ei pane tähele ja osast tajutust on raske pilti kokku panna, eriti kui meeli küllastab kestev infomüra. Pole siis ime, kui paljudele on veel raske tajuda, et kool algas ja töö käib täies hoos.

Hoiatava näite koolitöö mahamagamisest leiab Põhja-Koreast, kui ülim liider Kim Jong-Un avastas tema juhitud haridusalasel koosolekul ebakorrektselt istuva valdkonna eest vastutava ministri asetäitja Kim Yong-Jini. Selgus, et halva istumisrühi põhjuseks oli peale tulnud tukastus. Järgnenud intensiivse ülekuulamise käigus ilmnes, et mehel on teisigi süütegusid, mille peale otsustas ülim liider saata Yong-Jini mahalaskmisele.

Mäluprotsesside keerukus peegeldub antud juhtumis põneval moel, sest maailma jaoks pole minister ametlikult veel surmatud, kuna korealased taoliseid sündmuseid välja ei kuuluta. Informatsioon pärineb lõunas asuvatelt rahvuskaaslastelt ja lõplik selgus saabub 9. septembril, kui avalikustatakse riigi pidustustest osavõtvate ametnike nimekiri. Kim Yong-Jini nime puudumine tähendab, et teda enam ei ole ja hoiatus tunnis, koosolekul või tööl magama jäämise suhtes täieneb uue armutu lahendiga.

Hoiatus kõlab kõigile, sest inforohkus kurnab salakavalalt ega lase välja puhata.

Suvel lisandus väsimuse ja uute ohtude põhjustajate nimistusse ohutuna näiv sünteetilise reaalsusega mängiv Pokemon Go. Mäng üllatas paljusid. Osa kirusid end, kuna olid lasknud taolise lihtsa mänguidee teistel suure eduga ära teha. Üllatuma pidid needki, kelle jaoks võrdsustusid elektroonilised mängud liikumisaktiivsuse langusega. Lühikese ajaga täitusid tänavad, pargid ja muud vähe käidavad kohad telefone käes hoidvate erinevas vanuses isikutega.

Omamoodi üllatust kogesid kirikulised ja surnuaedades rahu otsijad, kohates seal imelikult tegutsevaid uusi nägusid, kes küsisid midagi arusaamatute nägemuste kohta. Venemaal sattus üks kirikusse sattunud Pokemoni kütt kaheks kuuks arestimajja. USA-s rööviti samast mängust ohtliku keskkonna suhtes pimedaks jäänud paarikest. Jaapanis registreeriti juba teine selle mängu tagajärjel surmasaanu, kui 72-aastane naisterahvas jäi veoauto alla. Mängu ei mänginud õnnetu daam, vaid veoauto juht. Analoogselt oli sama mäng kaudselt süüdi mõni nädal varem jalgratturi surma põhjustanud autojuhi piiratud tähelepanus.

Pole kahtlustki, et olukord reaalsuste segunemisega on alles algusjärgus ja ees terendab maailm, mida on raske, kui mitte võimatu ette kirjeldada. Mõnda võib siiski juba märgata. Näiteks mobiiltelefonis veedetud aja määra. Värske ComScore'i analüüs võrdles 2014. aasta andmeid ja tõdes, et vähemalt USA näitel leiab interneti kasutamisest üle poole ajast aset mobiilse seadmes oleva rakenduse kaudu. Kahe aasta eest oli nende osakaal 41 protsenti.

Ühe vähe teadvustatud tegurina, miks ületab telefoni kaudu interneti kasutamine arvuti platvormi, tuleneb ekraani suuruse kasvust. Natukene suurem ekraan haakub inimese mugavusega, kes jätab sagedamini arvuti kotti, selle kaane avamata ja paar sekundit ootamata, kui saab vajalikku infot hallata telefoni ekraanil.

Seoses telefoni ekraaniga meenub nutitelefonide epohhi alustaja Apple, mille juht Steve Jobs olevat olnud kategooriliselt ekraani suurendamise vastu. Telefon olgu tasku ja peopesa kohane ning suurema ekraani leiab iga soovija tahvlist. ComScore'i analüüs osutab, et tahvelarvutiga viibitakse internetis üheksa protsenti kogu ajast. Seda on üllatavalt vähe, mõeldes esialgsetele prognoosidele, kuidas just tahvlist pidi saama liides tulevikumaailma.

Suvel juhtus muudki, millest peame veel aru saama. Õnneks on aega terve talv.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: