Marsi iidsed jõed jutustavad tunasest soojast kliimast
Planeediteadlased on leidnud uusi tõendeid, et Marsi pinnal voolas kunagi rohkesti vett.
Teadlased eesotsas Joel Davisega Inglismaalt Londoni Ülikoolist kirjutavad ajakirjas Geology, et neil on õnnestunud Marsi ümber tiirutava satelliidi Mars Reconnaissance Orbiter pardalt tehtud suure lahutusega pilte uurides tuvastada Arabia Terra nimelisel tasandikul 17 000 kilomeetri kogupikkuses endisi jõesänge.
Noore Marsi kohta tehtud kliimamudelite järgi sadas Arabia Terral omal ajal rohkesti vihma, mistõttu võibki arvata, et ka jõgesid voolas seal rohkesti. Nüüd on nende jõgede sängijäljed siis mudelite toetuseks leitud. See peaks aitama kummutada mõnede kahtlejate seisukohti, kelle arvates ei ole Marsi kliima kunagi soe ja niiske olnudki ning vesi esines seal peamiselt jää ja liustikena.
Davis ja ta kolleegid uurisid läbi umbes Brasiilia-suuruse pinna. Nende käsutuses olnud piltidel kattis iga piksel ainult umbes kuus meetrit ja pildid olid seega senistest kõige täpsematest, umbes sajameetrise küljemõõduga pikslitega piltidest palju üksikasjalikumad.
Kummalisel kombel on endistest jõesängidest saanud tänaseks hoopis ümbritsevast pinnast kõrgemale ulatuvad seljakud. Tegelikult ei olegi see väga eriskummaline: selliseid seljakuid on endiste jõesängide kohal teada nii mujalt Marsilt kui ka maakeralt. Need koosnevad jõevee kokku kantud liivast ja kruusast, mis on alles jäänud ka siis, kui ümbritsev pind on ajapikku madalamaks kulunud.
Davise sõnul oleks väga põnev neid seljakuid koha peal lähemalt uurida, sest kui Marsil oli kunagi elu, võiks sellest just seal ehk seniajanigi mingeid jälgi alles olla.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa