Norra politoloog: Põhjamaade identiteedi alustaladeks on rahvusriigid ja tugev kodanikuühiskond ({{commentsTotal}})

Edetabelite järgi elavad kõige õnnelikumad inimesed Põhjamaades ning ka majandus on seal innovaatiline ja konkurentsivõimeline.
Edetabelite järgi elavad kõige õnnelikumad inimesed Põhjamaades ning ka majandus on seal innovaatiline ja konkurentsivõimeline. Autor/allikas: Flickr Creative Commons/Carlos Bryant

Norra Bergeni ülikooli politoloog Stein Kuhnle leidis Eesti taasiseseisvumise 25. aastapäevale pühendatud konverentsil „Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa?“, et Eestit ja teisi Baltimaid ei saa praegu veel lugeda Põhjamaade hulka, kuid tulevikus võib tugeval demokraatlikul traditsioonil ja võrdsusel põhinev heaoluriigi identiteet laieneda Balti riikidesse.

Põhjamaade mudeli või Põhjamaade heaolumudeli kontseptsioon on üpris hiljutine, kuid selle elemendid ulatuvad tagasi 1930ndatesse aastatesse, mil viis Skandinaavia riiki hakkasid looma ühiseid institutsioone.

Idee ja ettekujutus spetsiifilisest Põhjamaade heaolumudelist on nüüdisaegse Põhjamaade identiteedi tõenäoliselt kõige olulisem komponent, leiab Kuhnle. "Samas on Põhjamaad arenenud väga erinevaid teid pidi. Seetõttu väljendub Põhjamaade ühine identiteet eelkõige läbi rahvusriigi kontseptsiooni," sõnas politoloog.

Unikaalne ühtsus

Kuhnle sõnul on Rootsit, Norrat, Soomet, Taanit ja Islandit ühendav Põhjamaade identiteet arenenud alates 19. sajandi keskpaigast ning tänapäevane Põhjamaade mudel on nägi ilmavalgust 1980ndatel

"Unikaalne näide Põhjamaade koostööst oli pärast Saksamaa taasühendamist Berliini loodud viie riigi ühissaatkond. Kuigi seda ideed ei toetanud riikide bürokraatia, siis tänu lähedastele välispoliitiliste vaadetele ja ministrite koostööle oli diplomaatilise ühisesinduse loomine võimalik," selgitas Kuhnle.

Samas rõhutas Bergeni ülikooli õppejõud, et iga Põhjamaade riik on unikaalne. "Vahel me ei räägi Põhjamaade mudelist, vaid Taani, Rootsi või Norra mudelist," märkis Kuhnle.

Ühisjooned

Siiski on kõigi viie Skandinaavia riigi valitsemismudeli aluseks samad komponendid ehk tegemist on luterlikku usuku jagavate väike riikidega, mille talupojakultuurist on kasvanud tugev ja hästi organiseeritud kodanikuühiskond, millel põhineb demokraatia traditsioon.

"Põhjamaades ei tolereerita ebavõrdsust, ühiskondlikke konflikte ja poliitilisi vastuolusid lahendatakse rahumeelselt ning poliitiline kultuur põhineb eelkõige kompromissil," rääkis Kuhnle. Seejuures heaoluriigi mõiste võeti Skandinaavias kasutusele alles 1960ndatel.

Politoloogi sõnul põhineb heaolu peaasjalikult võrdsete võimaluste loomisele, milles mängivad tähtsat rolli nii riik aga ka omavalitsused, kes peavad pakkuma elanikele universaalset sotsiaalabi ning tugiteenuseid, millega piiratakse vaesust ning tagatakse kõigi ühiskonnagruppide võrdne kohtlemine.

Põhjamaade demokraatiat iseloomustab ka proportsionaalne valimissüsteem, milles saavad osaleda paljud erinevad parteid. "Pea kõigis Põhjamaade parlamentides on esindatud vähemalt seitse kuni kaheksa erakonda. Võib küsida, kas meil on nii palju parteisid vaja, kuid see näitab, et kodanikuühiskonna liikumised hästi organiseeritud ning igal huvigrupil on võimalus osaleda seadusloomes," selgitas Kuhnle.

Norra politoloogi sõnul iseloomustab Põhjamaade koostöö unikaalsust ka fakt, et riigid suutsid juba 1950-ndatel aastatel luua ühise majandusruumi, kus tööjõud võis vabalt liikuda, ning seda tehti enne tänapäevase Euroopa Liidu loomist. "Põhjamaade mudel on väga dünaamiline ja võimeline kaasas käima muutuvate aegadega. Seda mudelit, mis loodi 1930ndatel, ei saa võrrelda tänapäevase mudeliga," toonitas Kuhnle.

Põhjamaade mudeli jätkusuutlikkus

Tema hinnangul on pragune Põhjala koostöömudel jätkusuutlik, sest see põhineb tugeval demokraatial. "Reformide tegemine jätkub, kuid loodud intstitutsioonid püsivad. Seda kinnitavad näiteks avaliku arvamuse uuringud, mis näitavad, et kodanike kõrget usaldust avalike institutsioonide vastu. Kuigi rahvusriigi identiteet jääb tähtsaks, muutub järjest olulisemaks ka laiem regionaalne identiteet," selgitas Norra politoloog.

Kuhnle hinnangul aga ei saa veel Baltimaid ega Eestit veel Põhjamaade hulka lugeda. "Eesti on võtnud näiteks heaoluriigi põhilises komponendis ehk sotsiaalpoliitikas võtnud Skandinaavia riikidega võrreldes teistsuguse lähenemise, aga võib juhtuda, et teised Põhjamaad hakkavad liikuma rohkem Eesti mudeli suunas," möönis Kuhnle.

Sestap tõstas Kuhnle oma ettekande lõpus küsimuse, kas praegune Põhjamaade heaoluriigi mudel võib saada Põhjamaade ja Balti riikide regionaalse koostöö ja identiteedi aluseks? Politoloog nentis, et sellele küsimusele tal kahjuks vastust pole.

Toimetaja: Allan Rajavee



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: