Ameerika esmaasukad saabusid üle mere ({{commentsTotal}})

Ameerika esmaasukad ei tulnudki Uude-Maailma üle Beringi maismaasilla ja Alaska, nagu seni üldiselt arvatud, vaid tõenäoliselt üle mere, kui uskuda rahvusvahelist teadlasrühma eesotsas taanlase Eske Willersleviga Kopenhaageni ülikoolist ja nende uurimistulemusi, millest kirjutavad nad ajakirjas Nature.

Willerslev ja ta kolleegid uurisid kahe kunagise jääliustiku vahel paiknenud järvest võetud iidse DNA proove ja väidavad, et vähemalt ajani kuni 12 600 aastat tagasi ei elanud selles piirkonnas taimi ega loomi, keda oleksid saanud inimesed kasutada toiduks või tööriistade valmistamiseks. Seega ei ole nende sõnul mõeldav, et inimesed sellest ajast varem seda liustikuvahet läbisid.

Kuid et muud võimalust mööda maismaad Ameerika avarustesse pääseda ei olnud, tulebki oletada, et need Ameerika asukad, kes elasid Uues-Maailmas enne seda aega, pidid olema saabunud veeteed mööda.

Willerslev ja kolleegid ei otsinud uuringus ühegi konkreetse looma või taimeliigi DNA osiseid, vaid järjestasid sisuliselt kogu DNA, mis kätte said, olgu siis bakterite, loomade või taimede oma. Nooremates kui 12 600 aasta vanustes proovides õnnestus sel moel leida paljude kala-, linnu-, imetajate ja taimeliikide DNA-d.

ERR Novaator tegi juttu uurimuse kaasautori ja Eske Willerslevi kolleegi Mikkel Winther Pederseniga, et uurida, milliseid uusi tuuli toob antropoloogiasse iidse keskkonnas leiduva pärilikkusaine ehk e-DNA järjestamine.

Geneetikud on iidse pärilikkusaine järjestamisega sundinud arheolooge ja ajaloolasi viimastel aastatel mitmel korral õpikutõdesid ümber hindama. Kui hästi te pärast kõike seda, sh nende valdustesse tungimist läbi saate?
Ma ütleks, et küllaltki hästi, vähemalt mingi osas. Käesoleva projekti juures oli meil abiks mitu antropoloogi ja arheoloogi, kelle kogemuspagas oli meie leidude tõlgendamiseks hädavajalik. Neist ühte, küllaltki osavat arheoloogi David Meltzerit huvitab Ameerika esimeste inimeste saatus ja sellesse muistse pärilikkusaine abil selguse toomine vägagi.

Muidugi on alati nii, et uute meetodite tulekuga purunevad vägagi kenad ettekujutused. See peab paika ka nn keskkonna-DNA (e-DNA) kasutamisel ja pole tingimata halb asi. Kuid kui tahad uut meetodit põhjalikult testida ja seda laiemasse kasutusse tuua, tahad sa küsida kõikvõimalikke küsimusi. Antud juhul kasutasime e-DNA kõrval ka makrofossiile ja õietolmu. Neist viimased võeti kasutusse oma 50 aastat tagasi. DNA on olemuslikult suhteliselt uus asi, mille abil teadmust saada, kuid sellele vaatamata on erinevate meetodite alusel tehtud analüüside tulemused kokku väga hästi

Me üritame alles välja selgitada, kuidas pärilikkusainet ja e-DNA eriti erinevates keskkondades kasutada saab. Traditsioonilised meetodid pole kuhugi kadunud ja moodustavad olulise osa meie tööst. Kuid üldiselt tundub, et e-DNA'l on palju rohkem potentsiaali kui suurematel fossiilidel ja õietolmul, mis sageli ei säili. Nähtav liigiline mitmekesisus on palju suurem ja ajalised piirid palju laiemad.

Inimestel tekib kindlasti küsimus, kuidas üldse niivõrd lagunenud DNA-fragmentidest midagi kasulikku välja lugeda saab...
Keskkonna-DNA järjestamine settekihtides on metagenoomikas väga uus suund ja me oleme ilmselt teine töörühm maailmas, kes sellega üldse sellisel kujul tegelenud on. Enne seda on inimesed otsinud väga konkreetseid kindlatele liigirühmadele omaseid geene ja siis need liikidega kokku viinud. Meie puhul polnud see eriti koridori algusaegadest pärit DNA puhul lihtsalt võimalik, kuna pärilikkusaine oli sedavõrd killustunud.

Kogu keskkonnas leidunud DNA järjestamine osutus aga väga kasulikuks. Järsku suutsime näha liike kõigil erinevatel tasanditel, alates kõige väiksemast bakterist kuni mammutiteni välja. Avanev pilt oli lihtsalt võrratu!

Pakute töös välja alternatiivse hüpoteesi, mille kohaselt rändasid jääaega trotsinud inimesed Ameerikasse mööda jäävaba rannikut või merd mööda. Kas seda saab nüüdisaegsete meetoditega panna proovile sama sirgjooneliste meetoditega, kui ideed kahe liustiku vahel avanenud läbikäigust?
Seda oleks igal juhul väga huvitav proovida, et välja selgitada, milline sealne keskkond seal ikkagi oli. Igal juhul viitavad geoloogilised tõendid, et rannikuäärne läbikäik avanes veidi varem. Ma pole veendunud, et mõistame paleokeskkonda täielikult, ent olen küllaltki kindel, et kui õiged setted leiame, siis oleme selleks suutelised.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: