Arvutimängude mängimine seostub paremate akadeemiliste tulemustega ({{commentsTotal}})

Klassikaline arvutimäng Pong.
Klassikaline arvutimäng Pong. Autor/allikas: Mbiebusch / Wikimedia Commons

Arvutimänge mängivate õpilaste akadeemiline võimekus on kaasõppuritest parem nii matemaatikas, lugemisoskuses kui ka loodusainetes, näitab Austraalis tehtud suuruuring. Põhjuslikku seost aga vähemalt hetkel nende vahele tõmmata ei saa.

Tulemused põhinevad enam kui 12 000 PISA-testi teinud Austraalia õpilaste kooliväliste huvide -tegevuste kohta kogutud andmetel. Analüüs näitas, et peaaegu iga päev arvutimänge mänginud teismeliste keskmine tulemus matemaatikas ja lugemistestides oli üldisest keskmisest 15 ja loodusainetes 17 punkti võrra parem.

Paraku ei võimalda uurimuse metodoloogia öelda, mis parema tulemuse tagas. Kuigi sirgjooneliselt võiks arvata, et mängude mängimine parandab vaimset võimekust, saab korrelatsiooni võrdväärselt hästi seletada hüpoteesiga, et PISA-testides häid tulemusi saavaid õpilasi kütkestavad mängud rohkem kui nende kaasteelisi. Alternatiivselt võib jääda neile lihtsalt parema sooritusvõime või tõhusama ajakasutuse tõttu rohkem aega mänge mängida.

Sõltuvalt täiendavate uuringute tulemustest võiksid videomängud kujutada seega võimalust oma akadeemilise võimekuse tõstmiseks või suhteliselt sirgjoonelist markerit, mille abil hinnata põhjalike testideta potentsiaalset akadeemilist võimekust.

Lisaks arvutimängude mängimise sagedusele uuris Albert Posso Melbourne'i kuninglikust tehnoloogiainstituudist kolleegidega õpilaste sotsiaalmeedia kasutust. Töörühm leidis, et näiteks Twitteri ja Facebooki kasutajate tulemus oli testides keskmiselt neli protsenti madalam. Sotsiaalmeedia kasutajad moodustasid valimist kolm neljandikku.

Varasemates uuringutes on leitud, et sage sotsiaalmeedia kasutamine seostub halvema kontsentreerumisvõimega, mis võib omakorda peegelduda akadeemilises soorituses. Paraku pole tulemused taas lõplikud.

Uurimus ilmus ajakirjas International Journal of Communication.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: