Magistritöö: 3D lahenduste levik Eesti muuseumites on aeglane ({{commentsTotal}})

Saksamaal arendatav automaatne 3D skanner CultLab3D muudab digiteerimise kiiremaks ja odavamaks.
Saksamaal arendatav automaatne 3D skanner CultLab3D muudab digiteerimise kiiremaks ja odavamaks. Autor/allikas: Norbert Miguletz / Liebieghaus Skulpturensammlung

Tartu ülikoolis kaitstud magistritööst selgub, et Eesti muuseumid on erinevate 3D lahenduste suhtes küll tagasihoidlikult optimistlikud, ent lähiajal selles suunas suurt arenguhüpet oodata ei maksa.

Airi Hermi magistritöö raames läbi viidud intervjuudest Eesti muuseumitöötajatega tuleb välja, et digiteerimist ja 3D mudeleid nähakse üldiselt küll positiivses valguses, ent kvaliteetseid kujutisi on kallis ning keeruline toota.

Näiteks proovis ERM 2009. aastal esimese 3D skanneri abil modelleerida kasetohust karpi, mille skaneerimine ning piltide töötlemine võttis aega 8 tundi ning tulemus ei olnud ikkagi piisavalt hea. Seetõttu selle tehnoloogia kasutamisest loobuti. Tänapäevaed skannerid on muidugi kiiremad, ent arvestades, et Eestis on umbes kaheksa miljonit museaali, on digiteerijate mure ajakulu pärast mõistetav. Samas ei ole kõikide museaalide 3D kujul mõõdistamine ka vajalik: esiteks kuuluvad modelleerimisele peamiselt ruumilised objektid ja nendestki oleks mõistlik teha valik vastavalt omadustele ja kultuurilisele väärtusele.

Lisaks muudavad teiste valdkondade, nt arvutimängude ja filmitööstuse arendused 3D vallas selle tehnoloogia kättesaadavamaks ka muuseumitele.

Kohustuslik digiteerimine toob üksnes 2D

Eesti muuseumitel on riiklik kohustus kirjeldada ning digiteerida oma kogud 2004. aastal välja töötatud Eesti muuseumide infosüsteemis MuIS. Kuigi riik on kohustusliku digiteerimise tähtaegu küll pikendanud, tehakse eesmärgi täitmiseks minimaalse kvaliteediga kuvasid. Samas on Kultuuriministeerium seisukohal, et kvaliteet on tähtsam kui kvantiteet.

Digiteerimise peamine eesmärk on suurem ligipääsetavus – digiteeritud esemete jagamine andmebaaside kaudu annab parema juurdepääsu artefaktidele ning võib vähendada eseme hoidlast välja toomise vajadust. Hetkel piirdub MuIS objekti kirjelduse ning fotoga, 3D mudelite kuvamist süsteem ei toeta ning seda pole kavas lisada ka uude infosüsteemi, mille loomist praegu ette valmistatakse.

Lähiriikide andmebaasidest on Eesti MuISile sarnaseimad Soome muuseumide infosüsteem Finna ning Leedu muuseumide infosüsteem LIMIS, mille eesmärk sarnaselt MuISile on koondada riigis asuvate muuseumide ning teiste mäluasutuste andmed ühte registrisse. Teadaolevalt ei toeta ka Finna ega LIMIS veel 3D mudelite kuvamist.

Kultuuripärandi digiteerimine

Esemete 3D dokumenteerimine on Eestis aga veel üsna varases arengujärgus, mitmes muuseumis on küll püütud sellega tegeleda, ent jäädud siis ootama tehnoloogia odavnemist ning kvaliteedi paranemist. Ühe esimeseks katsetuseks võib pidada Eesti Rahva Muuseumi vaibakogu digiteerimist 2009. aastal, ent liigse ajakulu tõttu jäi projekt juba algfaasis pooleli.

Suurematest objektidest on 3D dokumenteeritud näiteks Pöide kirikut, Haapsalu piiskopilinnust, Kaasani kirikut ja Niguliste kiriku Rode altari puitfiguure. 3D lahendustega kultuuripärandi valdkonnas tegeleb ka Tartu Ülikooli arheoloogiaosakond, kes kasutab välitöödel aktiivselt 3D mõõdistamist, et hiljem oleks võimalik kogutud materjali uuest interpreteerida.

Pöide kiriku 3D laserskaneerimine

Kuigi Eestis on kultuuripärandi valdkonnas 3D lahendustega veel vähe tegeletud, on teistes Baltimaades seis veel tagasihoidlikum. Lätis on tehtud mõned tööstusobjektide ja ka ühe linnuse kompleksi digiteerimist. Leedus on testitud ja katsetatud 3D lahendusi nii Vilniuse ülikoolis kui Leedu Rahvusmuuseumis, kuid lõpetatud projekte nendest katsetustest veel tekkinud ei ole.

Euroopa suurim muuseume ühendav kultuuriväärtuste andmebaas on Europeana. See koosneb suurel hulgal Euroopa muuseumide, arhiivide, raamatukogude ja galeriide digiteeritud kogudest, mis on ühes kohas kättesaadavad kõikidele kasutajatele. Europeana on hea näide andmebaasist, kus proovitakse kasutajamugavusele mõeldes laialt kasutusele võtta ka 3D tehnoloogiaid.

3D mudelite eelised

Kirjeldamaks muuseumite rolli infoühiskonnas, on uurijad kasutusele võtnud termini “uus museoloogia”, mille raames nähakse muuseume külastus- ja hariduskeskustena ning kohtadena, kus saab huvutavalt vaba aega veeta. Tänu uutele lahendustele on mäluasutuste kogudel rohkem kasutajaid kui eales varem. Mitmed uurijad on toonud esile muuseumide võimalusi digiteerimise abil oma kollektsioonide vastu huvi tekitada ning tuua rohkem uurijaid ja külastajaid vaatama originaalesemeid kohapeale. Heaks näiteks on Rahvusarhiiv, kus läbi Saaga-nimelise digikeskkonna kättesaadavaks tehtud säilikud on kõige rohkem kasutust leidnud, st pere- ja koduloouurijate ja teiste huviliste arv on tuhandetes kasvanud.

3D mudelid on representatsioonid olemasolevatest või hävinenud objektidest ja kohtadest, mis on tehtud 3D skanneriga või fotogramm-meetrilisel meetodil. Fotogramm-meetria puhul tehakse 3D mudel enamasti arvukate fotode põhjal, mis on tehtud 360 kraadi ulatuses ümber objekti. Levinud on ka kahe meetodi kombinatsioon, kus laserskanner loob objektist 3D mudeli, millele lisatakse parema tekstuuri saavutamiseks digifotod. Erinevate digiteerimismeetodite kombinatsioon tagab ka täpsema ja kvaliteetsema tulemuse.

Fotode põhjal võib olla raske saada head tunnetust objekti või ehitise spetsiifilistest detailidest ja kaunistustest, suure täpsusega tehtud 3D mudel võib aga anda edasi ka sellist infot, mida palja silmaga artefakti uurides ei pruugigi näha, näiteks valmistusviisile viitavaid tööriistajälgi.

3D mudelite eelisena on välja toodud ka suuremat objektiivsust, kuna tavalise fotoga võrreldes mõjutab seda vähem pildistamise lähteülesanne, fotograafi stiil ja töövahendid. Fotode puhul jääb peamiselt muuseumitöötaja valida, millist pilti või detaili kasutajale andmebaasis näidata. Ka üks magistritöö raames intervjueeritud muuseumitöötaja ütles, on teadlikult valinud MuISi pilte, mis on ilusad ja kujutavad vaid objekti esinduslikemaid osi. 3D mudeli puhul on aga kasutajal objektist täielikum ülevaade ja ta saab ise valida, millisele detailile keskenduda.

Virtuaaltuurid

3D mudelite üheks kasutusvaldkonnaks on ka veebipõhised virtuaalmuuseumid, mis viivad ekspositsiooni ka nende inimesteni, kes muidu muuseumi ei külastaks. Samuti saab koostada ekspositsioone, mida füüsilisel kujul ei pruugi olemaski olla, lisaks saab kasutaja kokku panna endale meelepärase kollektsiooni. Virtuaalsed näitused on suurematel Eesti muuseumitel juba kasutusel, lisaks on loodud ühine keskkond virtuaalmuuseum.ee.

Üha populaarsemaks muutuvad ka panoraamfotograafia abil loodud virtuaalsed ekskursioonid ehk virtuaaltuurid, mida kasutavad juba päris mitmed Eesti muuseumid.

AHHAA teaduskeskuse virtuaaltuur

Virtuaaltuuride järgmiseks sammuks on liitreaalsuse (augmented reality) lahendused, kus olemasolevasse ruumi kuvatakse objekte, mida pole enam olemas või mida päriselt oleks keeruline esitada. Kasutaja saab oma nutiseadme või 3D prillide abil ruumis ringi vaadata ning vaadata näiteks seal kunagi olnud objektide mudeleid.

Välismuuseumid teevad palju koostööd

Kuna 3D valdkond on keeruline, kallis ja kiiresti arenev, on paljud välismaised muuseumid koondunud ühiste platvormide või teenusepakkujate juurde.

Soomes loodud 3DMusea keskkond näiteks pakub muuseumidele 3D objektide üleslaadimiseks ja kuvamiseks ühtset platvormi, kus saab tutvuda juba kümne Soome ja Rootsi muuseumi objektidega. Briti muuseum seevastu kuvab oma 3D objekte populaarse Sketchfabi keskkonna kaudu.

Ameerika Ühendriikides asuv Smithsoniani muuseum, kuhu kuulub 19 suurt muuseumi, on aga loonud 3D digiteerimise programmi Smithsonian X 3D, millega loodetakse praegu nähtaval oleva 1% kogudes olevate objektide asemel kasutajateni kuni 99% kogudes olevatest objektidest.

Virtuaaltuuride alal on üheks teerajajaks Google Cultural Institute, mis võimaldab arvuti vahendusel külastada 207 kuulsat paika, nt Taj Mahali ja Giza püramiidide. Teenus on kättesaadav ka muuseumitele ning peagi peaks selle kaudu avalikuks saama Tallinna Linnamuuseumi virtuaaltuur.

Tehnoloogiline areng ei ole prioriteet

Kokkuvõtvalt ei ole Eestis 3D lahenduste kasutuselevõtt muuseumides riiklik prioriteet – see on küll teretulnud, aga uusi lahendusi riiklikult ei arendata ja soovi korral peab iga muuseum vastava otsuse ise vastu võtma ning leidma selleks ka rahastust. Riigi peamine eesmärk on teha muuseumide kogud võimalikult avatuks ning hetkel arvatakse, et selleks piisab ka objekti kirjeldusest ja kvaliteetsetest fotodest koosnevast andmebaasist. Samas hea tasemega 3D dokumenteerimine aitab nii suurendada arusaamist kui ka laiendab kogutud informatsiooni kasutusvaldkondi. Hoonete puhul annavad 3D mudelid täpsemat informatsiooni hoone seisukorra kohta ja vajalike insener-tehniliste lahenduste projekteerimiseks.

Kui raha- ning ajakuluga seotud hirmud kõrvale jätta, on enamik muuseume 3D lahenduste suhtes positiivselt meelestatud ning valmis neid kasutama. Ka uuringud näitavad, et muuseumid peavad ennekõike arvestama oma publiku soove ja vajadusi ega saa jääda maha ka tehnoloogilises arengus.

Airi Hermi magistritöö on täismahus loetav siin.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: