Pikem haridustee peegeldub elueas ({{commentsTotal}})

Kümneid tuhandeid rootsi kaksikuid hõlmanud uuring viitab, et pikem haridustee seondub paari aasta võrra pikema elueaga sõltumatult soost, lapsepõlvest ning pikkusest ja sünnikaalust.

Petter Lundborg Lundi ülikoolist võttis kolleegidega aluseks Karolinska ülikooli poolt hallatava andmebaaasi, mis koondab endasse enam kui 86 000 Rootsis sündinud kaksiku kohta kogutud andmed. Analüüsi haaratud aastatel 1886—1958 sündinud 50 000 kaksikust olid ühemunakaksikud ligi kolmandik.

Vähemal või rohkemal määral sama geenikoodiga uurimisaluste kasutamine võimaldab kergemini eristada haridustee pikkuse mõju vanematelt saadud geenikomplekti ja mitmete sotsiaalmajanduslike tegurite, nagu näiteks kodukeskkonna, mõjust. Lisaks sellele võttis töörühm muu hulgas arvesse kaksikute erinevat kaalu ja pikkust sündides. Varasemast on teada, et need on tihedalt seotud üldise intelligentsi ja laste hilisema tervisliku seisundiga. Viimaks oli töörühm piisavalt kindel, et erisused kaksikute elueas tulenevad eeskätt haridustee pikkusest.

Lundborg järeldab kollegidega ajakirjas Demography ilmunud töös, et enam kui 13 aastat koolis käinud inimesed elavad vähem kui kümne aasta pikkuse haridusteega kaaslastest keskmiselt ligikaudu kolm aastat kauem. Autorid märgivad, et vahe on võrreldav näiteks erinevustega naiste ja meeste keskmises elueas või suitsetamisest loobumise kasuliku mõjuga.

Töörühm nendib, et kasutatud andmebaasil on üheaegselt voorusi ja puudusi. Kuna lapsi hariti 20. sajandi alguses reeglina lühemat aega kui tänapäeval, pole kindel, kui ulatuslikke järeldusi tulemuste põhjal hilisemate õppurite kohta täpselt teha annab. Samas võimaldab andmebaas aimu saada täiendavalt õppimisele pühendatud aastate kasulikust mõjust.

Näiteks ÜRO statistika statistika kohaselt jääb haridustee pikkus ka tänapäeval keskmiselt alla kümne aasta 136 riigis elavatel inimestel. Seejuures pole õpilastel majanduslikel põhjustel sageli muud võimalust ega valikut. Nõnda võiks see pakkuda punaste laternate sekka kuuluvatel riikidele täiendavat motivatsiooni oma haridussüsteemi parandamiseks. Lõigatav majanduskasu peegelduks nii paremas tervises kui ka kõrgema produktiivsuse läbi kasvavas majanduses.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: