Mis jääb alles mälust? ({{commentsTotal}})

Kõrvutades erinevate inimeste mälestusi samast sündmusest, seonduvad nende seast tõeseima valimisega põhimõttelised raskused – toda mäluvõime iseloomust johtuvat nähtust on Akira Kurosawa 1950. aasta kuulsa filmi järgi kutsutud ka “Rashomoni efektiks”.
Kõrvutades erinevate inimeste mälestusi samast sündmusest, seonduvad nende seast tõeseima valimisega põhimõttelised raskused – toda mäluvõime iseloomust johtuvat nähtust on Akira Kurosawa 1950. aasta kuulsa filmi järgi kutsutud ka “Rashomoni efektiks”. Autor/allikas: Kaader filmist “Rashomon”

Igaüks, kes on kasvõi põgusaltki tutvunud kaasaegse psühholoogia ja ajuteaduse saavutustega, on vast tundnud, et nende leidudel on potentsiaali õõnestada meie harjumuspäraseid arusaamu inimesest. Sageli võime noil päevil näiteks lugeda, et taju ei tööta nagu videokaamera ja mälu ei toimi kui lauasahtel – olgugi, et meie argine viis neist võimetest kõnelda just sellise pildi maalib.

Sageli leidub ka kurjakuulutavamaid pealkirju: oleme me pooltki nii ratsionaalsed, kui ise arvame? On vaba tahe võimalik, kui kõik meie teod on ajus aset leidvate keemiliste protsesside vääramatud tagajärjed? On meile igituttavad vaimuseisundid ülepea olemaski, kui ajust neid ei leia ning inimese käitumist ka efektiivsemalt seletada saab?

Lühidalt, teadusliku psühholoogia ning üldlevinud argiarusaamade ehk “rahvapsühholoogia” vahel on pinge, mis võib tekitada omajagu filosoofilist ärevust, kirjutab Tartu ülikooli filosoofiadoktorant Taavi Laanpere.

Tänapäevase vaimunähtusi uuriva filosoofia ehk vaimufilosoofia teeneks võiks muuhulgas olla sedasorti ärevuse leevendamine. Filosoof oleks siin justkui läbirääkija, kes selgitaks, kuivõrd teadused tegelikult meie üldisema inimpildiga seonduvaid küsimusi mõjutavad ning vajadusel suunaks inimesi oma arusaamu revideerima. Tõsi küll, mitte alati ei mõista filosoofid oma rolli nii. Alalhoidlikum osa neist viskub pigem rahvapsühholoogia kaitsele ja näeb selle tõekspidamistel lasuvat eriomaseid ülesandeid, mille täitmist eelnimetatud teadused sugugi ei sega. Kas selline teguviis on põhjendatud ja jätkusuutlik?

Konstruktiivne mälu kui probleem rahvapsühholoogiale

Enda doktoritöös liigun vähemasti osalise eitava vastuse suunas, tehes seda sellise vaimunähtuse näite varal nagu mälu.

Nagu öeldud, ei tohiks inimmälu dünaamiline iseloom enam eriliseks uudiseks olla. Päevakorda kerkis see juba 1930-ndatel briti psühholoogi Frederick Bartletti töödes, milles ta näitas, kuidas mällu talletamine pole kaugeltki masinlik kogemuste arhiveerimine, vaid protsess, mille käigus nende sisu kultuurispetsiifiliste filtrite tõttu järjepidevalt muundub. Kõrvutades erinevate inimeste mälestusi samast sündmusest, seonduvad nende seast tõeseima valimisega põhimõttelised raskused – toda mäluvõime iseloomust johtuvat nähtust on Akira Kurosawa 1950. aasta kuulsa filmi järgi kutsutud ka “Rashomoni efektiks”. Hiljem on Bartlettiga võrreldes märksa rangemates katsetingimustes lugematuid kordi näidatud, et ka mälust ammutamine pole nagu sahvrist moosipurgi toomine – pigem luuakse talletatud tükikestest meenutamise käigus uusi kogemusi.

Moosipurgi kujundit jätkates – meenutamine on justkui uue moosi keetmine samadest koostisosadest, millest sündis mõni varasem moos ning mis hea õnne korral maitseb varasemaga sarnaselt. Seega on mälu olemuslik konstruktiivsus nüüdseks küllakti hästi tuntud tõsiasi. Ometi annavad mõned viimaste aastate leiud alust veelgi radikaalsemaks eemaldumiseks traditsioonilisest vaateviisist.

Üha enam neuroteadlasi on seda meelt, et ajumehhanism, mis võimaldab meil läbielatut meenutamise kaudu taaskogeda, on samavõrd aluseks ka näiteks tulevikusuunalisele kujutlemisele ning toimumata jäänud sündmustest fantaseerimisele.

Rahvapsühholoogiline mõisteraamistik on siin silmitsi üpris tõsise probleemiga. Mitte üksnes pole mälu toimemehhanismid sellised, et nad tavaarusaamadega mäletamisest vastuollu lähevad, vaid kogu piirjoon kujutlemise ja mäletamise kui rangelt erinevate vaimuseisundite vahel näib ühtäkki küsitavaks muutuvat.

Konservatiivide vastulöök

Leidub aga hulganisti filosoofe, kes ei pea meie igapäevast vaimusõnavara sellistel alustel revideeritavaks. Levinud on näiteks hoiak, et rahvapsühholoogia mõisteid ei tohiks panna võistlema teadusliku psühholoogia omadega nende maailmakirjeldamisvõimekuse alusel.

Tõepoolest, paljudel vaimumõistetel on funktsioone, mis jäävad teadusliku seletusviisi pretensioonidest väljapoole. Näiteks rääkimata inimestest kui teatud uskumuste ja soovide kandjaist poleks meil võimalik hinnata nende käitumise ratsionaalsust ning omistamata neile kavatsusi ei saaks me otsustada nende tegude moraalsuse üle. Siiski, mälu ja kujutluse vahelise eristuse puhul sellist ühiskondlikku elu reguleerivat rolli ei paista – siin on tegemist pigem intuitiivse ning potentsiaalselt eksliku katsega maailma kirjeldada.

Teine levinud motiiv kõlab nii: rahvapsühholoogilised mõisted on teadustest sõltumatud, kuivõrd need (sh “mälu” ja “kujutlus”) pärinevad sisekaemusest ning kirjeldavad subjektiivseid kogemusi. Siin põrkume aga probleemiga, et sisekaemust ei peeta enam mõjuvatel põhjustel meie oma vaimu suhtes eksimatuks ega isegi kuigivõrd informatiivseks teadmisteallikaks. Lisaks on filosoofid pidanud nentima, et selle kogemusvarjundi sõnastamine, mis mäletamist pelgast kujutlemisest otsustavalt eristaks, on osutunud üllatavalt keeruliseks.

Sellega rahvapsühholoogia sõprade manöövrid muidugi ei piirdu, kuid ometi paistab, et vähemalt mälu mõiste osas on võimalik enamustele adekvaatselt vastata.

Tartu ülikooli doktorant Taavi Laanpere osales edukalt Tartu ülikooli populaarteadusliku artikli konkursil. (Foto: Erakogu)

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: