Kuidas anda pallile korralikku vinti? ({{commentsTotal}})

Cristiano Ronaldo
Cristiano Ronaldo Autor/allikas: AP/Scanpix

Kuigi Euroopa meistrivõistluste lõpust on möödunud vaid veidi rohkem kui nädal, hakkavad meeskonnad valmistuma maailmameistrivõistlusteks juba praegu. Seejuures võib olla abi prantsuse füüsikute värskest teadustööst, kes on enda sõnul välja nuputanud pallidele vindi andmist juhtivad seaduspärad.

Lennu pealt järsult trajektoori muutvate ja laperdavate pallide löömine ningviskamine nõuab teatavat oskust. Kuid kuna kõigil pole piisavalt raha tipptasemel treenerite palkamiseks või Christiano Ronaldo ja R. A Dicket loomupärast annet, tasub pöörata pilgud vabalt kättesaadavate teadustööde poole. Nii on varem katsetes täheldatud, et pall ei tohiks hakata pärast lööki või käest lahkumist oluliselt pöörlema. Pesapallis ja kriketis on selle vältimiseks abi palli vaid sõrmeotste vahel hoidmisest. Viimaste spordialade puhul on määravaks teguriks ka palli suur kiirus ja soontest tingitud ebasümmeetria

Mõne aasta eest tuletasid erineva suuruse, tiheduse ja materjalist helmestega Prantsusmaal asuva Ecole Polytechnique teadlased eesotsas Caroline Coheniga veel terve rea erinevaid seaduspärasid. Näiteks leidsid nad, et vähemalt vees peaks saama anda vinti ükskõik millise tihedusega pallidele. Küll aga mõjutas vindi suurust helmeste tihedus. Mida väiksem tihedus, seda suurema vindi sai neile anda.

Vastupidiselt rahva seas levinud selgitusele polnud aga töö kohaselt vahet, kuidas või kui palju palli kuju löömisel moonutati. Selle asemel näis olevat kriitilise roll nn õhutakistuse kriisil. Kindla kiiruse juures väheneb hüppeliselt õhus paiknevale pallile mõjuv õhutakistus ja seda saatev turbulentne õhuvoog. Voo ebasümmeetria tekitab külitsi mõjuva jõu. Teisisõnu on palli ümbritsev õhuvoog ja õhurõhk palli vastaskülgedel erinev, mille lõpptulemuseks on palli laperdamine.

Võimalikult suure vindi andmiseks peavad Ronaldo ja teised jalgpalli armastajad lööma seega palli täpselt õigel kiirusel, vältides samal ajal selle pöörlema panemist. Väravavahtidele täiendava peavalu valmistamiseks tuleks eelistada võimalikult siledat palli.

Nüüd kasutab Cohen kolleegidega programmeeritava jalgpalliroboti ja tuuletunneliga tehtud katsete alusel palli trajektoori selgitamiseks õhutakistuse kriisist lähtuvat tõstejõu muutlikkust, millest pole pääsu ühelgi pallidega mängitaval spordialal. Töörühmal läks korda ka välja selgitada, miks on vindi andmine võimalik näiteks pesa- ja jalgpallis, kuid mitte näiteks tennises ja korvpallis. Mitmete erinevate lööginurkade ja palli algkiiruste jaoks vindi keskmise lainepikkuse ja maksimaalse külgsuunalise kõrvalekalde arvutamisel leidsid nad, et see efekt ilmneb sageli vahemaade tagant, mida päriselus ei näe. Näiteks golfi puhul oleks selleks keskmiselt kümme ja käsipallis 14 meetrit.

Uurimus ilmus ajakirjas New Journal of Physics.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: