Uuring: Eesti lapsevanemad on laste nutitelefonide kasutuse osas passiivsed ({{commentsTotal}})

Laste nutiseadme kasutamine sõltub suurel määral lapsevanema eeskujust.
Laste nutiseadme kasutamine sõltub suurel määral lapsevanema eeskujust. Autor/allikas: Bondesgaarde / flickr.com

Tartu ülikooli psühholoogia instituudis tehtud uurimus näitas, et Eesti lapsevanemad on passiivsed oma lapse tegevuse suhtes nutitelefonides. Vanemad tõdesid, et lapsed võiksid nutitelefonides vähem aega veeta. Sama arvasid ka lapsed oma vanemate kohta, mis näitab, et vanemate harjumused nutitelefoni kasutuses peegeldavad laste harjumusi ning nende muutmiseks peaks lapsevanemad näitama eeskuju.

On ennustatud, et nutitelefonide kasutajate ülemaailmne arv kasvab sel aastal umbes 2,16 miljardi inimeseni. Kuna nutitelefonide areng on olnud kiire, nende soetamine järjest odavam ning lapsevanemad soovivad lastega kiiresti kontakti saada, siis on uurimustöö autor Rine Pent arvamusel, et mobiiltelefonide soetamise iga muutub järjest nooremaks.

See omakorda tähendab, et üha nooremad lapsed veedavad aina enam nn ekraaniaega nutitelefonis. Pent kirjeldas, et Ameerika lastearstide assotsiatsioon soovitas aastaid tagasi üle kahe aasta vanadele lastele ekraaniaega 1–2 tundi päevas, alla 2aastased ei tohtinud aga üldse ekraani ees aega veeta. Tänapäeva kiire tehnoloogia ja rakenduste areng on soovitusi aga muutnud, sest täielik ekraaniaja välistamine ei ole enam võimalik.

Tähelepanu soovitatakse pöörata hoopis ekraaniaja õigele kasutusele ja lapsevanemate suuremale rollile nutitelefonide kasutamise eeskuju näitamisel.

Uurimaks, kuidas Eesti lapsevanemad ja lapsed nutitelefone kasutavad ja sellesse suhtuvad, kaasas Pent uuringusse 244 Eesti inimest: 122 last vanuses 8–10 ning 122 lapsevanemat. Laste ja nende vanemate sõnul kasutavad nad nutitelefone peamiselt suhtluse eesmärgil. Kui lapsed kinnitasid, et vanemate peamiseks tegevuseks nutitelefonis on suhtlus, siis vanemate hinnangul on laste peamiseks tegevuseks aga mängimine.

Andmete analüüsist selgus, et laste nutiseadme kasutamine sõltub suurel määral lapsevanema eeskujust.

Kuigi on ka erandeid, ei ole Eesti lapsevanemad oma lastele nutitelefonide kasutamise osas oluliselt positiivseks eeskujuks. Lapsevanemad on juhendamisel ja reeglite kehtestamisel pigem passiivsed. "Seda on näha sellest, kui vähe veedetakse ühist aega ekraaniseadme taga või kui vähese loovusega on lähenetud lapse nutiseadme taga veedetava aja reguleerimisele," tõdes Pent.

Uuringu autor ütles, et kõige tähtsam on lastega näost-näkku suhtlus ja osalus nende tegevustes: "Tähtsam kui aja piiramine on tegevuse sisu jälgimine. Selle asemel, et piirata aega, mis laps seadme taga veedab, tuleks hoopis mõelda, mida laps selle ajaga teeb. On ju palju suunavaid tegevusi, nagu näiteks huviringid, kohustused või ühised lõbusad ja mängulised tegevused, mis lapse tähelepanu teistel asjadel hoiavad."

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: