100 lahkuja kohta siseneb tööturule aastas 80-90 noort ({{commentsTotal}})

Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Nii Eestis kui Tallinnas siseneb järgmise kümne aasta jooksul tööturule keskmiselt 10–20 inimest vähem kui sealt lahkub.

See tähendab 80–90 noort iga 100 vanuspensionile lahkuja asemel, seisab Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE analüüsis, mis uuris Harjumaa majandust ja ettevõtlust.

Uuringu projektijuht ja analüütik Maarika Lukk ütles, et tööturule sisenejate vähenemine on ootuspärane tulemus ja tuleneb peamiselt rahvastiku vananemisest.

“Praegu sisenevad tööturule noored, kes on sündinud 1990-ndate teisel poolel, mil sündivus oli väga madal,” selgitas Lukk. “Alates 2000. aastast on hakanud negatiivne loomulik iive vähenema. Erinevalt ülejäänud Eestis on alates 2005. aastast loomulik iive Harju maakonnas ja Tallinnas positiivne. Iibe tõus toob kaasa ka suurema tööturule sisenejate arvu, mistõttu ei pruugi tulevikus tööturule sisenejate ja lahkujate vahe nii suur olla.”

Tema sõnul ilmestavad uuringu tulemused järjest rohkem olukorda, kus väheneb töötavate inimeste hulk, kelle tuludelt saadud maksud on aluseks sotsiaalsüsteemile, sealhulgas rohkemate vanemaealiste inimeste pensionitele. “Tulevikus jääb tööturule sisenejate ja lahkujate vahe kindlasti alles, kuid väiksemas mahus.”

Sellest hoolimata toob see majandusele pikemas perspektiivis kaasa töötajate vähenemise.

“Kui tahetakse tulevikus sama palju või rohkem toota või teenuseid pakkuda, siis on vaja leida juurde tööjõudu,” rõhutas Lukk.

“Lisatööjõu leidmise lahendamisevõimalusteks on näiteks välisriikide töötajate palkamine, tööhõive määra suurendamine, mis on juba väga kõrge. Samas on tööjõu varu väga väike. Seega tuleks Eesti majanduse kasvuks suurendada tööjõu tootlikkust, näiteks asendades rohkem inimressurssi masinatega. Suurendada tuleks ka toodete ja teenuste lisandväärtust, näiteks tootes ja müües palgi asemel palkmaju.”

Lukk lisas, et just välisettevõtete olemasolu oli üks oluline põhjus, miks Harju maakond taastus viimasest majanduskriisist kiiremini kui ülejäänud Eesti.

“Stabiilse ja jätkuva majanduskasvu tagamiseks tuleks ühe eesmärgina soodustada regionaalselt oluliste ja lisandväärtust loovate välisettevõtete loomist ja olemasolevate tegutsemist. Heade tulemuste saavutamiseks tuleb arendada ja hoida aktiivset suhtlust Harju maakonnas tegutsevate tugevate välisettevõtetega. Eriti oluline on teha koostööd ka nendega, kes paiknevad väljaspool Tallinna, et aidata neil kasvada, laieneda ja uusi töökohti luua. Seal hulgas tuleks neile pakkuda vajalikku abi asjaajamisel ja läbirääkimistel riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega ning aidata leida nii tööjõudu kui ka kohapealseid koostööpartnereid.”

Lukk lisas, et vaadates kogu uuringu tulemusi, oli tema jaoks üllatav just tagamaa piirkondade nii suured erinevused linnapiirkonnast ning ka see, et enamikud tagamaa majandusnäitajad olid madalamad kui Eestis keskmiselt. Seda hoolimata sellest, et Tallinn ja linnapiirkond asuvad tagamaale nii lähedal.

Tagamaaks nimetatakse uuringus Harju maakonna kohalikke omavalitusi, mis asuvad väljaspool Tallinna ja sellega piirnevaid kohalikke omavalitsusi ehk väljaspool linnapiirkonda. Tagamaa omavalitsused on Aegviidu vald, Anija vald, Keila linn, Keila vald, Kernu vald, Kose vald, Kuusalu vald, Loksa linn, Nissi vald, Padise vald, Paldiski linn, Raasiku vald ja Vasalemma vald.

“On väga oluline, et need piirkonnad ei saaks kasu ainult Tallinnast, vaid areneksid enda piirkonna eripäradest ja ajaloolistest eelistest lähtuvalt. Seejuures on ülimalt oluline pöörata tähelepanu kohalikele tööandjatele, et tunnustada nende rolli kohapealse elu arenemises. Lisaks on piirkondade arengu jaoks olulised just eksportivad ja hea kasvupotentsiaaliga kohalikud ettevõtted ja kõikide kohalike omavalitsuste mõistmine, et iga arenev ja elujõuline kohalik ettevõtja väljaspool suuri keskusi on suure väärtusega.”

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: