Laia levikuga pesaparasiidid võivad spetsialiseeruda ühele linnuliigile ({{commentsTotal}})

Kanakirp
Kanakirp Autor/allikas: Katja ZSM / Creative Commons

Õõnelindude, sealhulgas tihaste pojad on kiskjate eest üsna hästi kaitstud, kuid nende pesadest võib leida erinevaid parasiite. Pesaparasiidid, kelle tegevust õõnsuse temperatuur ja õhuniiskus soodustab, võivad lindude verd imedes või sulgi süües oluliselt mõjutada nii vanalindude kui ka sirguvate poegade elukäiku, intensiivse nakkuse korral võivad pojad ka hukkuda.

Parasiitide ja nende peremeeste vahel toimub pidev võidujooks – peremehed üritavad parasiitidest lahti saada või nende kahju minimaalsena hoida, parasiit aga peremeest maksimaalselt ära kasutada. Näiteks toovad mõned õõnelinnud pesadesse rohelisi taimeosi, mille keemiline koostis pärsib parasiitide arengut. Sama eesmärki täidavad liiva- ja veevannide võtmine ning sulestiku sugemine. Aga ka parasiitidel on evolutsiooni käigus kujunenud vastumeetmed, millest üheks võib olla spetsialiseerumine vaid ühele peremeesliigile.

Rasvatihaste pesades on kõige sagedasemaks parasiidiks kanakirp (Ceratophyllus gallinae), keda võib ühes pesas olla sadu. Kanakirpe on leitud parasiteerimas vähemalt 72 linnuliigil, kõige sagedamini tihastel. Kirpude vastsed toituvad õõnsuses olevast orgaanikast, valmikud imevad lindude verd. Kuna see liik parasiteerib reeglina elu jooksul vaid ühel linnuliigil, võiks eeldada kanakirpude seas teatud "maitse-eelistuste" tekkimist ning kohastumist eluks kindlate linnuliikide pesades.

Gotlandil uuritigi kanakirpude spetsialiseerumist rasvatihaste ja kaelus-kärbsenäppide pesades, kogudes sealt pesitsushooaja lõppedes kirpe. Järgmisel kevadel puhastati pesakastid mikrolainetega parasiitidest ja nakatati pesitsust alustanud lindude pesad – osa rasvatihaste pesi nakatati nii rasvatihase kui ka kärbsenäpi pesadest kogutud kirpudega; sama skeemi kasutati ka kaelus-kärbsenäpi pesade puhul.

Eksperimendi tulemusena selgus, et rasvatihaste pesitsus oli just nende endi pesadest pärit kirpude juures kehvem, kaelus-kärbsenäppide puhul aga ei mõjutanud kirpude päritolu nende sigimist. Siiski arenesid kaelus-kärbsenäppide pesades kirbud kiiremini juhul, kui neid oli nakatatud just selle liigi pesadest pärit kirpudega, mis võiks tähendada, et generalistiks peetav kanakirp on lokaalne spetsialist. Samas peab üldistuste tegemisel olema ettevaatlik, kuna uuringu tulemused ka ainuüksi Gotlandi uurimisala piires erinesid.

Paljudel lindudel on kombeks aastast aastasse kasutada sama pesaõõnsust. Et soodustada aastati erinevate linnuliikide pesitsemist samas pesakastis, oleks pesade rohke parasiteerituse tingimustes lisaks pesakastide iga-aastasele puhastamisele mõistlik sulgeda pesitsushooaja alguses eelneval aastal tihaste poolt asustatud pesakastid ja avada need alles siis, kui must-kärbsenäpid rändelt naasevad. See võiks aidata vähendada kanakirpude spetsialiseerumist kindlale liigile ja suurendada lindude üldist pesitsusedukust.

Tartu ülikooli linnuökoloogi Marko Mägi teadusuudis ilmus Eesti ornitoloogiaühingu aasta linnu veebipesas eoy.ee.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: