Uuring: inimesed teevad väiksemates rühmades paremaid otsuseid ({{commentsTotal}})

Linnatänavatel liikuv rahvas
Linnatänavatel liikuv rahvas Autor/allikas: I Am Real

Kui üritada ära arvata, kui palju kaalub härg või mitu marmorkuuli mahub ühte purki, teevad inimesed suuremates rühmades paremaid otsuseid kui väikestes. Seda kollektiivset intelligentsi nimetatakse masside tarkuseks, aga küsimus on – kui suur täpselt peab üks rühm olema, et ta oleks tark?

Professor Mirta Galesic Santa Fe instituudist ja tema kolleegid Max Plancki inimarengu instituudist tegid uuringu, mis näitab, et suured rühmad ei tee alati targemaid otsuseid kui väiksemad. Nimelt, kui tegemist on kvalitatiivsete otsustega, nagu "milline kandidaat võidab valimised" või "milline diagnoos sobib patsiendi sümptomitega", on juhuvaliku alusel määratud mõõduka suurusega, 5–7-liikmelised rühmad tõenäoliselt edukamad kui suuremad.

Päriselus on need mõõduka suurusega rühmad näiteks rühm arste, kes annavad meditsiinilisi diagnoose, tipp-pangaametnikud, kes prognoosivad töötust, majanduskasvu või inflatsiooni, ja valimisspetsialistide rühm, kes ennustavad poliitilisi võite.

"Kui me mõtleme, kui palju inimesi peaks sellises rühmas olema, on esimene mõte ilmselt teha nii suur rühm kui võimalik, sest kõik on kuulnud masside tarkusest," selgitas Galesic. "Kuid paljudes päriselulistes situatsioonides on parem, kui rühm on mõõduka suurusega."

Kui varasemad uuringud kollektiivse intelligentsuse kohta on tegelenud peamiselt otsusega "kui palju", siis kõnealune uuring keskendus see-või-teine tüüpi otsustele häälteenamuse kontekstis. Uurijad modelleerisid erinevate rühmasuuruste ja ülesannete keerukuse kombinatsiooni põhjal rühmatäpsuse näitaja. Nad leidsid, et olukordades, mis sarnanevad tegeliku elu ekspertide rühmale, kus tegeletakse peamiselt lihtsate ülesannetega, mille sekka on lisatud keerulisemaid ülesandeid, olid väiksemad rühmad täpsemad kui suured. See mõju ei sõltu muudest grupitäpsuse mõjudest, nagu arvamusliidrid või rühmaarutelud enne hääletust.

Aga mis puudutab hääletamist kui vahendit enamuse arvamuse kindlakstegemiseks, siis Galesicu sõnul ei tähenda uuringu tulemused seda, et me peaksime loobuma suuremahulistest rahvahääletustest, nagu Brexit ja siseriiklikud valimised. "Valikute puhul, mis puudutavad erinevaid poliitilisi vaateid ja kandidaate, ei ole sageli õigeid ning valesid vastuseid: erinevad inimesed lihtsalt eelistavad erinevaid asju ja selliste otsuste tulemused on keerulised ning mitmete tagajärgedega. Oluline on arvestada igaühe arvamusega selle suhtes, kuhu suunas ta soovib, et tema riik liiguks – sealhulgas ka alaesindatud rühmade arvamusega."

"Aga kui tegemist on otsustega, mille puhul on selgem õige ja vale vastus olemas – kus igaüks saab vähemalt tagantjärele öelda, et üks teguviis oli parem kui teine – siis on mõõduka suurusega ekspertide rühmad sageli edukamad kui suuremad rühmad või üksikud isikud,“ märkis ta.

Uuring avaldati 17. mail 2016 Ameerika psühholoogiaühingu väljaandes Decision.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: