Eestis võib teise kurna muneda 70 protsenti rasvatihase paaridest ({{commentsTotal}})

Rasvatihase täiskurn 12 munaga, Vana-Kuuste 01.05.2016.
Rasvatihase täiskurn 12 munaga, Vana-Kuuste 01.05.2016. Autor/allikas: Margus Ots

Lühikese sigimistsükliga värvuliste hulgas leidub mitmeid liike, kes ühe pesitsushooaja jooksul rohkem kui kord pesitsevaid. Eestis võib soodsal aastal teise kurna muneda kuni 70 protsenti rasvatihase paaridest.

Miks aga üldse kahe kurnaga vaeva näha? Kas ei oleks arukam säästa jõudu järgnevaks aastaks?

Nii ja naa. Karmide talvitamisolude tõttu ei saa olla kindel, kas isendil õnnestub järgmise pesitsuskorrani elada. Ning kui õnnestubki, võib ka ühe pesakonna kasvatamine talvest kurnatud linnule raskeks osutuda. Seepärast lähtuvad paljud rasvatihased motost carpe diem (ld k “kasuta päeva”) ja panustavad maksimaalselt just ühele hooajale.

Teistest pesakondadest sirgunud poegade edulootused on küll mõnevõrra väiksemad, kuid kui esimese pesakonna poegade kasvatamise ajal peaks valitsema ebasoodsad olud, nagu näiteks külmalained ja pikad sajuperioodid, lisakindlustavad teised kurnad pesitsusaasta luhtumise vastu.

Eestis on rasvatihasele korduvpesitsusteks soodsad olud, nii lõuna kui ka põhja pool munevad rasvatihased teisi kurni vähem.

Põhjapoolsetel aladel on pesitsemiseks sobilik periood liiga lühike ning kahe eduka pesakonna üleskasvatamine seetõttu keeruline. Lõunapoolsetel aladel on pesitsemiseks sobilik periood küll piisavalt pikk, kuid piirid seab sealsete elupaikade toidu hulk.

Hollandis, kus rasvatihaseid põhjalikult jälgitud juba aastakümneid, on teiste kurnade osakaal ja teise pesakonna poegade edukus pidevalt langenud. Sealsetes tammikutes, mis on rasvatihase eelistatuim elupaik, jagub röövikuid vaid lühikese ajaperioodi vältel. Seejärel langeb röövikute arvukus märgatavalt ja teise pesakonna kasvatamise ajal kvaliteetset toitu napib.

Selle põhjuseks peetakse kliima soojenemist – kevaded on varasemad ning kuna röövikute areng sõltub temperatuurist, on varasemaks nihkunud ka röövikute arengutsükkel. Siiski ei ole rasvatihased suutnud muutustega sammu pidada, hakates pesitsema ikka "traditsioonilisel" ajal, mil maksimaalne toidurohkuse periood on n-ö maha magatud. See tähendab raskusi juba esimese kurna poegade üleskasvatamisel, teisest pesakonnast rääkimata.

Kui rasvatihased ei suuda esimest pesitsust varasemaks nihutada, pole neil suuremat lootust ka teise kurna edule. Nii ongi teiste kurnade munemine Hollandis peaaegu olematu – evolutsiooniliselt ebasoodne sigimisstrateegia kaob aja jooksul ja taastub ehk olude soodsamaks muutudes.

Eesti metsades pesitsevate rasvatihaste käsi käib aga Lõuna-Euroopa liigikaaslastega võrreldes hästi – röövikuid jagub meie metsades ühtlaselt kogu pesitsusperioodi vältel.

Tartu ülikooli linnuökoloogi Marko Mägi teadusuudis ilmus Eesti ornitoloogiaühingu aasta linnu veebipesas eoy.ee.

Allikad:
Husby A, Loeske EB Kruuk, Visser ME, 2009. Decline in the frequency and benefits of multiple brooding in great tits as a consequence of a changing environment. Proceedings of the Royal Society B 276: 1845–1854. DOI: 10.1098/rspb.2008.1937

Mägi M, Mänd R, Tamm H, Sisask E, Kilgas P, Tilgar V, 2009. Low reproductive success of great tits in the preferred habitat: a role of food availability. Ecoscience 16: 145−157.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: