Graafikud: vereringeelundite haigustest põhjustatud surmasid esineb rohkem naiste seas ({{commentsTotal}})

Inimese EKG pilt võib öelda üllatavalt palju.
Inimese EKG pilt võib öelda üllatavalt palju. Autor/allikas: Wikimeda Commons

Tervise Arengu Instituudi (TAI) surma põhjuste registri andmetel oli Eestis eelmisel aastal 15 339 surmajuhtu, mida on 0,8 protsenti vähem kui aasta varem. Üle poole kõikidest surmadest ehk 8055 juhtu oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3190 meest ja 4865 naist.

Surmapõhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri 3851 inimest, ning õnnetusjuhtumid, traumad ja mürgistused, mille tõttu suri 895 inimest – 687 meest ja 208 naist. Neljandal kohal olid seedeelundite ja viiendal hingamiselundite haigused, mis põhjustasid vastavalt 627 ja 538 surma.

Kolmandat aastat järjest vähenes Eestis narkoainete kasutamisest tingitud surmade arv: 2012. aastal oli neid 170, 2013. aastal 111, 2014. aastal 98 ja mullu 88. Vähenes ka alkoholimürgistuste arv 123 juhult 118-le, kuid otseselt alkoholist tingitud surmade arv kokku hoopis kasvas 460-lt 495-le.

Pikaajalise trendina on pidevalt vähenemas vereringeelundite haigustest eriti südame isheemiatõbede põhjustatud surmade ning ka õnnetuste ja traumade arv. Kui eelmisel aastal oli standarditud kordaja 100 000 elaniku kohta vastavalt 323,05 ja 60,69 surmajuhtu, siis 2000. aastal aga 558,66 ja 137,95 juhtu.

Enne 65. eluaastat suri 3392 inimest, täpsemalt 2411 meest ja 981 naist, mis tähendab, et rahvusvahelise kokkuleppelise eapiiri järgi oli iga viies surmajuhtum enneaegne. Enneaegsetest surmadest 976 olid põhjustatud pahaloomulistest kasvajatest, 909 vereringehaigustest ning 606 õnnetuste, mürgistuste ja traumade tagajärjel. Kui nooremas eas esineb vereringeelundite haigusi harvemini, siis seevastu 67,7 protsenti õnnetustest, mürgistustest ja traumadest tingitud surmasid leiab aset enne 65. eluaastat.

Toimetaja: Allan Rajavee

Allikas: Tervise Arengu Instituut



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: