Patagoonia megafauna hukku kuulutas kliimamuutuste ja inimeste koosmõju ({{commentsTotal}})

Lõuna-Ameerikas elasid mõõkhambulised kaslased.
Lõuna-Ameerikas elasid mõõkhambulised kaslased. Autor/allikas: D. Finnin/MNH

Lõuna-Ameerika tasandikel uitasid enam kui 12 000 aasta eest teiste seas ringi mõõkhambulised kaslased, mammutid ja massilt autodega võrreldavad hiid-laiskloomad Patagoonia megafauna äkilise väljasuremise põhjuseid otsinud teadlased järeldavad, et loomadele sai saatuslikuks nii inimmõju kui ka kliimamuutused.

Austraalias asuva Adelaide'i ülikooli teadlased eesotsas Alan Cooperiga järjestasid uurimuse tarbeks 89 tuhandete aastate eest Patagoonias elanud hiidlooma mitokondriaalse pärilikkusaine, 71 päevavalgele tulnud hamba ja luu puhul läks korda määrata ka nende ligikaudne vanus. Töörühm kõrvutas seejärel tulemusi jääpuursüdamike uurimisel kogutud andmetega.

Cooper leidis kolleegidega, et märkimisväärne osa ajaloolises mõttes hiljem elanud loomadest surid välja ühel ajal – umbes 12 300 aastat tagasi. Kokku puudutas see vähemalt kuut liiki. Esimesed inimesed saabusid piirkonda 1000—3000 aastat varem. Samas langeb inimeste saabumine kokku vahetult enne viimase jääaja lõppu lõunapoolkera tabanud külmalainega, mis kestis aastatel 12 400 – 10 700 e.m.a.

Lõuna-Ameerikas algas megafauna massiline väljasuremine alles külma perioodi järel alanud temperatuuri tõusu. Tuhatkonna aastaga tõusis keskmine temperatuur umbes 2°C. Sellega kaasnevalt laienenud pöögimetsad vähendasid aga rohumaade ulatust, misläbi muutus omakorda ahtamaks ka loomade toidulaud. Töörühma hinnangul on see järjekordne näide, kuidas asurkondade väljasuremises või nende pärilikkusaine kujundamises võib mängida kiire temperatuuritõus tähtsamat rolli kui selle alanemine.

Ent kuna sarnaste suhteliselt järskude temperatuuri muutuste näol polnud tegu mitte millegi enneolematuga, pidi oma roll olema Cooperi ja ta kolleegide arvates ka inimestel. Lisaks otsesele küttimisele võisid nad takistada loomade rännet sobivamatesse elupaikadesse ning muuta oma elutegevusega keskkonda laiemalt.

Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: