Teadlased võtsid ajakirjas New England Journal of Medicine ilmunud töö tarbeks vaatluse alla 1850 last ootavat naist, kes nakatusid viirusess eelmise aasta augustist käesoleva aasta aprillini. Analüüs näitas, et nakatumishetkeks vähemalt 27. nädalat rasedad naised, kes teadsid nädalase täpsusega oma nakatumisaega, ei toonud ilmale ühtegi mikrotsefaalia või mõne teise aju arenguhäirega last.

Kokku moodustasid kolmandal trimestril nakatunud naised valimist pea kolmandiku. Teadaolevalt esimesel ja teisel trimestril nakatunud naisi oli vastavalt 532 ja 702. Uuringu autorid nendivad, et analüüsi algusajaks polnud valdav enamik viimasesse kahte rühma kuulunud naistest veel sünnitanud, misläbi pole võimalik viiruse mõju kohta esimesel kahel trimestril veel midagi põhjapanevat öelda. Nii plaanivad nad valimit edasi jälgida.

Eelnevate teadustööde põhjal võib oletada, et Zika viirus häirib loote arengut eeskätt esimesel trimestril, mis on närvisüsteemi arengu seisukohast kriitilise tähtsusega. Teisel trimestril nakatunud naisi pole aga seni põhjalikult uuritud.

Kokku on Colombias alates Zika epideemia algusest nakatunud viirusesse vähemalt 65 000 inimest, kellest moodustavad rasedad naised pea 12 000. Seejuures diagnoositi haigus kõige sagedamini 15—29. aastatel naistel. Kolm korda sagedamini, kui samasse vanuserühma kuuluvatel meestel. Autorite hinnangul pole võimalik öelda, kas vahe on tingitud haiguse aladiagnoosimisest või nakatab viirus kergemini nooremaid naisi.

Märksa kindlamalt tõdevad nad aga, et tõenäoliselt on olnud Colombias nakkusjuhtumeid oluliselt rohkem. Keskmiselt neljal juhul viiest kulgeb haigus asümptomaatiliselt ehk nakatunud haiguse läbipõdemist ise ei märka. Ent nagu neli mikrotsefaaliaga ilmale tulnud last tõestavad, ei tähenda väliste sümptomite puudumine emal, et looted on haiguse eest kaitstud.