Lugeja küsib: miks asendavad inimesed järglase saamise lemmiklooma eest hoolitsemisega? ({{commentsTotal}})

Kuna meil on olemas evolutsiooni jaoks ettenägematu võimalus oma viljakust kontrollida, saame laste eest hoolitsemise vajaduse tõepoolest asendada lemmikute pidamisega.
Kuna meil on olemas evolutsiooni jaoks ettenägematu võimalus oma viljakust kontrollida, saame laste eest hoolitsemise vajaduse tõepoolest asendada lemmikute pidamisega. Autor/allikas: Philip Watts/Creative Commons

ERR Novaatori lugejal tekkis küsimus, miks vajavad inimesed kedagi, kelle eest hoolitseda? Asusime sellele vastust otsima evolutsioonibioloogia vallast.

„Tänapäeval lükkavad noored laste saamist sageli edasi ja võtavad selle asemel näiteks kassi või koera. Tekkis küsimus, miks inimesed vajavad kedagi kelle eest hoolitseda või miks asendatakse see järglase eest hoolitsemise vajadus lemmiklooma eest hoolitsemisega?“ küsis lugeja.

ERR Novaator palus küsimusele vastata Tartu ülikooli loomaökoloogia teaduril Tuul Sepal.

Sidet kodu- ja lemmikloomadega loetakse koos tööriistade valmistamise, sümbolite kasutamise ja keelega tunnusteks, mis inimesi teistest loomadest eristab. Sarnast liikidevahelist sidet esineb inimliigist väljaspool üliharva.

See side on inimesele tema evolutsioonilises minevikus kahtlemata kasulik olnud, andes võimaluse toetuda kodustatud loomaliikidele näiteks toidu hankimisel ja kodu kaitsmisel. Side lemmikloomadega põhineb suuresti samadel neurobioloogilistel mehhanismidel, millel põhineb ka vanemate side lastega.

Vanema-järeltulija läheduse mehhanismid on olemas iga vanemhoolega loomaliigi ajus, ning nende mehhanismide rakendamine loomade kodustamisel andis inimestele ilmselt looduslikus valikus eelise.

Tänapäeval hammustab see kohastumus inimliiki ilmselt mingil määral sabast. Kuna meil on olemas evolutsiooni jaoks ettenägematu võimalus oma viljakust kontrollida, saame laste eest hoolitsemise vajaduse tõepoolest asendada lemmikute pidamisega.

See on kahtlemata igaühe jaoks arusaadav, miks on evolutsiooni käigus välja kujunenud vanemhoole pakkumisest tulenev rahulolu – see lihtsalt võimaldab oma järglaste eest head hoolt kanda ning hästi hoolitsetud järglased jagavad selle käitumisjoone geene edasi uutesse põlvkondadesse.

Kui paneme kokku valemi kolm poolt – inimliigi evolutsioonis kujunenud sideme loomadega, vanemhoolega seotud neurobioloogilised mehhanismid ning võime oma viljakust kontrollida – saamegi vastuse, miks lapse saamine asendatakse lemmiklooma pidamisega.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: