Kristjan Port: prantslased nõuavad tööst lahtiühendamise õigust ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: JPC24M/Creative Commons

Kommunistliku partei manifesti kirjutanud Friedrich Engelsile võib palju ette heita, aga tema väide ''kui maailmas poleks prantslannasid, poleks elu elamist väärt'' annab aimu, et mehe hinges oli koht ka elu helgema külje jaoks. Sama on kinnitanud ka tema biograafid.

Engels oli töölisklassi eestkostja ja soovis oma intellektuaalses siiruses neile head. Kahju, et need ideed meeldisid diktaatoritele, kes muutsid ideoloogia relvaks selle sama töölisklassi türanniseerimiseks.

Kommunistlik ideoloogia on jonnakalt ja kurblooliselt kasutuses veel paaris õnnetus riigis. Töölisklassi elu on Engelsi, Marxi ja Lenini aegadest oluliselt paranenud esmajärjekorras just kapitalistlikes riikides. Peamiseks tööd ja selle tegemist muutvaks mehhanismiks on olnud tehnoloogia areng, mida ei suudaks kommunistlik elukorraldus vajalikul moel stimuleerida. Paraku on tehnoloogia tõttu hakanud töölisklassi ekspluateerimine halvenema ja muutuma kontrollimatuks. Kaasaegne töö saab töötaja kätte ka pere ja sõprade keskel ning puhkuse ajal.

Enne kui selle teemaga edasi minna, peatugem korraks veel prantslastel. Prantslannad ja prantslased on üldiselt natukene teistmoodi rahvas ja see on hea. Isegi kui mõni asjaolu nende juures võib häirida. Prantslased on emotsionaalsed ja sobivad seetõttu revolutsionäärideks, mida tunnistab ka ajalugu. Hetkel on neil teoksil uus revolutsiooniline algatus, mis võiks Engelsile meeldida.

Kujutage ette stsenaariumi, milles istuvad töökaaslased päikeselises nurgakohvikus ja on just tellinud pudelikese veini, kui heliseb telefon. Omanik heidab pilgu telefonile, siis kellale ja teatab kolleegile, et helistaja on nende ülemus, palub klaasid täita ning pakub, et võiks rääkida sotsialismist. Telefon heliseb veel mõnda aega ja jääb vakka. Kell on paar minutit üle kuue.

Prantsusmaa senatile esitati mai keskel parandusettepanek tööseadusesse. Uues redaktsioonis nähakse artiklis 25 ette töövõtja õigus ühendada end tööaja lõppedes töölt lahti. Lisaks sätestatakse, et tööandja peab looma digitaalsete tööriistade ülese kontrolli, et tagada töötajate puhkamise ja puhkuse ning pere ja isikliku aja austamine. Seadus ei määra konkreetseid kellaaegu ega mehhanisme ja jätab digitaalse lahtiühendamise detailid läbirääkimiste objektiks. Juhul kui kokkulepet ei saavutata, on tööandja kohustatud sellised normid looma ja edastama kõigi vahenditega nende sisu töövõtjatele.

Kui seadus võetakse vastu ja selles pole põhjust kahelda, algavad tööandjate ja töövõtjate vahelised läbirääkimised. Väiksemates ettevõtetes nihkub juhtiv roll ilmselt juhi kätte, aga üle 50 töötajaga ettevõtetes kaastakse Euroopa Liidu poolt sätestatud töö nõukogu või siis töötajate esinduskogu. Pelgast reeglites kokkuleppimisest ei piisa. Sellele järgnevad koolitus ja teadvustamismeetmed, et tagada reaalne tööst lahtiühendamine. Tõenäoliselt sõlmitakse ettevõtete ulatuses erinevaid kokkuleppeid, mistõttu peab mõttelises restorani sõpruskonnas keegi võibolla pärast kuut veel telefonile või e-kirjale reageerima, kui teised on juba seadusejõuga tööst priid.

Prantslased on analoogse algatusega kokku puutunud juba varem, kui 2014. aastal sõlmisid paari eriala tööandjad ja töövõtjaid esindanud ametühingud töötajate heaolu ja tervise kaitseks puhkuse aja austamise kokkuleppe. Toonase kokkuleppe järgi oli töötajatel õigus iga tööpäev 11-tunniseks eemalolekuks töisest kirjavahetusest.

Töö ei ole elu kese juhul, kui enamus sellega nõustuvad. Töö muutus elu keskmeks tänu tarbimisühiskonnale, kui tööst sai peamine tarbimisvahendite allikaks. Elu keskmeks võiks siiski olla ka elu ise koos oma kõikide võimalustega, millest jääb suur osa töö tõttu kogemata.

Seega tasub lähitulevikus teha prantslastega koostööd. Nad jätavad sulle aega puhkamiseks ja puhkavad ka ise. Lisaks annavad nad nõu, kuidas see neil õnnestub. Proovin ka ise puhkamist ja soovin kõigile head suve. Kohtume sügisel!

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: