Kristjan Port: naised osutusid oodatust enesekindlamateks ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: lauren rushing/Creative Commons

Naised on meestega võrreldes väidetavalt soojemad, hellemad ja empaatiavõimelisemad. Õnneks teavad paljud inimesed seda oma kogemusest.

Kuna tegemist on paraku grupi keskmise parameetriga, pole see garantii, et juhuslikult vastutuleval naisisikul need omadused olemas on või, et meestel neid ei esine. Lihtsalt tõenäosus sooja ja meeldiva ligimese kohtamiseks on naiste kasuks. Võibolla nõuab mõni kurjem isik selle kohta vähem spekulatiivseid tõendeid.

Kõige värskemad sellised pärinevad kümne miljoni Facebooki sissekande uurimisest. Austraalias asuva Melbourni ja USA Stony Brooki ja Pennsylvania ning Ühenduningriigist Cambridge'i ülikooli teadlased palusid juurdepääsu 68 000 sotsiaalmeedia kasutaja inforuumile. Kahest iseseisvast etapist koosnevasse uuringusse sattusid 14–64aastaste, sooliselt enam-vähem võrdselt jagunevate ingliskeelsete Facebooki kasutajate mitme aasta jooksul tehtud sissekanded aastatel 2007–2012. Seega iseloomustab uuringut pika aja jooksul toimunud osalejatele piiranguteta, loomulike teemade ja sõnakasutuse vabadus.

Miljonite sõnumite sisu uurimise põhjal leiti, et naiste poolt tehtud staatuse uuendustes esines rohkem kaastunnet, viisakust, sooje ja helli väljendeid. Mehed kippusid olema sagedamini impersonaalsed, isegi vaenulikud ning sõnumimass sisaldas sagedamini vandumisi, pahameelt ja dispuuti väljendavaid lausungeid. Seega said teadlased hakkama millegi tõestamisega, mida rahvas juba vist niigi teadis.

Õigemini teadsid seda ka teadlased, sest keelekasutuse seost sooga on uuritud suhteliselt kaua. Tulemused on olnud vastuolulised, sest kuigi üldiselt ollakse üksmeelel soo mõjust keele kasutusele, siis vastupidiselt etteantud teksti puhul rääkija soo hindamine ei õnnestu tuvastada kuigi hästi. On teada üksikuid sooga seotud keelekasutuse tunnused. Näiteks on meeste kommunikatsioon otsesem ja otsekohesem, sisaldab ingliskeelseid konkretiseerivaid eesliiteid ja ruumi ning asukohaga seotud sõnu.

Lisaks kipuvad mehed sagedamini rääkima rahast. Naiste puhul on avastatud, et vestlus kulgeb personaalsemalt, nad kasutavad sõnumeid rõhutavaid ütluseid nagu ''väga'', ''tõesti'' jmt, viidatakse sagedamini emotsioonidele, seisukohad on kahtlevamad ning laused on pikemad.

Antud uuringu eesmärgiks oli kasutada uudset võimalust koguda suurel arvul vabalt tekkinud teksti ja püüda lisada soo ning keelekasutuse seoste kirjeldusse uusi tõendeid. Kui naiste sõnumites suurema soojuse esinemist võib pidada osaliselt oodatud tulemuseks, siis teadlasi üllatas naiste puhul soojusest hoolimata enesekindla ja veenva kõneviisi oodatust suurem esile tulek, olles selles osas meestega samal tasemel.

Nagu märgitud, varasemates uuringutes on naiste sõnumid olnud kahtlevamad ning ettevaatlikumad. Teadlaste hinnangul on meeste käes rohkem nõudlikku ja veenvat väljendust eeldavaid juhiameteid, mis kajastub ka nende keelekasutuses. Facebooki sõnumite põhjal avastatud naiste veenvama suhtlusstiili areng on toimuud ühe põlvkonna jooksul ja võib olla seotud sotsiaalmeedia tasandava efektiga, milles kõik osalejad on vabad hierarhiatest ning on põhimõtteliselt taandatud nn ''sõbra'' platoole. Võibolla aitab see muuta mehi leebemateks, aga seni pole seda efekti veel märgata.

Kuid sotsiaalmeedial on omadusi, mis võivad naiste varjatud pahelisi külgi võimendada. BBC vahendab ühe Briti mõttekoja poolt Twitteri säutsude analüüsil põhinevat uuringut misogüünia ehk naisteviha teemal. Füüsilise kontaktita keskkond muudab aremad julgeteks ja online-meedia vihasõnumitest on kujunenud uus sotsiaalne väljakutse.

Halvasti ütlemiste seast sadade tuhandete naisi halvustavate säutsude analüüsist selgus, et pooled naisi vihkavad ja halvustavad sõnumid on saadetud naiste endi poolt. Naised on meestega võrreldes soojalt ja hellalt väljendades ''huvitavamad'', kui soojade ning hellade väljendite kasutajast saab ühel hetkel vanduv ning vägivaldne naistevihkaja. Mehed sellega hakkama ei saaks.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: