Kristjan Port: McDonaldsi teenindajate streik kuulutaks robotite pealetungi ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Mike Mozart/Creative Commons

Üheks koduplaneedi elu iseloomustavaks nähtuseks on kindlasti praesaia vahele sokutatud kotlet. Kõige kuulsam hamburgeri müüja teenindab päevas 68 miljonit sööjat. Seda on rohkem kui Ühinenud Kuningriigis elanikke, mistõttu võib öelda, et Maci burger toidab iga päev protsendi planeedi elanikest.

Tänu ülemaailmsele levikule pakkus majandusleht The Economist 1986. aastal välja uue riikide valuutade ostujõudu võrdleva mõõdikuna Big Maci indeksi, pannes ühtlasi aluse pooltõsisele majandusanalüüsi nähtusele burgernomics. Ühte poolt tasub võtta täie tõsidusega, sest burgeri koosseis on standardne, kättesaadav ning odav, mistõttu vihjavad riikidevahelised standardburgeri hinnaerinevused valuutade ala- või ülehindamisele.

Põhjuseid viimasele on mitmeid, objektiivsemaid ja subjektiivsemaid, kui riik püüab valuuta odavnemise abil eksporti edendada. Näiteks heidetakse Hiinale ette, et riik hoiab oma valuuta ekspordi huvides kunstlikult madalana. Big Maci indeksi põhjal on jüaani väärtus umbes 40 protsenti allpool oodatud väärtust.

Liiga kõrgeks hinnatud valuuta muudab riigi importijaks. Mõlemas olukorras on halvad ja head küljed. Pikemalt majanduse teemasse süvenemata olgu veel lisatud, et peale keskpanga poliitikale on üheks riigi valuuta väärtust mõjutavaks teguriks tööhõive ja palgad ehk kui suur on selle raha nõudlus kohalikul turul.

Mõnedel hinnangutel on elu jooksul McDonaldsis töötanud iga kaheksas ameeriklane. Firmas on tööl rohkem inimesi kui Luxembourgis. Majandusnäitajate alusel asub firma riikide edetabelis 90. kohal. Järelikult võib McDonaldsi tööhõivel ja miinimumpalgal olla maailma jaoks tuntavad tagajärjed nii kõhus kui ka rahakotis. Lisandumas on veel tagajärgi, mis võivad mõjutada paljude riikide tööhõivet ja ka dollari vääringut.

USA-s on föderaalne miinimumpalk 7,25 USD tunnis. Kõik ei saa sedagi ja üldiselt hinnatakse, et umbes 3,9 protsenti USA tunnitasulistest töötajatest saavad miinimumpalka või selle lähedast tasu. McDonaldsi kaadri voolavus on umbes 150 protsenti, mistõttu võtab firma igal aastal tööle umbes miljon ameeriklast. Nii hoitakse palgad madalatena, miinimumsissetuleku lähedal. Väike palk töötajatele ei meeldi ja kuna selliseid töötajaid on palju, on hakanud hamburgeriketi personal ühes koos nõudma miinimumpalgaks 15 USD.

Filmidest saab aimu, kuidas arenenuks taoline olukord ennevanasti. Firmaomanikud oleks tõenäoliselt sellise ettepaneku peale vastanud eitavalt, töövõtjad oleksid ähvardanud streigiga jne. Ajad on muutunud ja hiljutisel rahvuslikul restoranitööstuse messil esinenud endine USA McDonaldsi peadirektor Ed Rensi teatas, et friikartulite pakendamise eest nõutav palgatõus on naeruväärne ning ohtlik, sest suurendab inflatsiooni ja põhjustaks üleriigilise töötuse laine, kui suurfirma on sunnitud palgatõusu tõttu asuma töötajaid vallandama.

Ta lisas ka midagi uut ja ähvardavat. Ed Rensi hinnangul oleks firmal kasulikum osta 35 000 USD maksev robot, kui hoida palgal miinimumist kaks korda kõrgema palgaga burgerimüüjat. Ähvardus polnud isiklikku laadi ega olnud ilmselt suunatud palgatõusu küsijate vastu. Endine peadirektor ennustas, et teema ei puuduta vaid kiirsöögikohti. USA majanduses on olulisel kohal frantsiisi ärimudel, milles kasutab üksikettevõtja suurfirma brändingut ja ärimudelit ning kasutab ära tema hankekanaleid, kuid samas ei sõltu keti probleemidest.

Frantsiisipidajat peetakse motiveeritumaks kui lihtsalt töövõtjat. Samas sõltub frantsiisi edukus madalapalgalise lihttööjõu olemasolust. Nagu näiteks õpilased, tänu millele ongi nii paljud ameeriklased elus burgereid müünud.

Paraku, kui miinimumpalga saajad hakkavad suurfirmalt üheskoos nõudma palgatõusu, motiveerivad nad sama firmat otsima abi robotitest, käivitades robotiseerumise laine ja töötuse kasvu koos valuuta odavnemisega, mis omakorda elavdab taoliste robotite eksporti. Seejärel on koduplaneedi elu iseloomustavaks nähtuseks praesaia vahele kotletti sokutavad robotid.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: