Tõukarja arendamist ja inimese viljakust uurivad teadlased teevad tihedalt koostööd ({{commentsTotal}})

Lehmad
Lehmad Autor/allikas: Ants Liigus/Pärnu Postimees/Scanpix

Piimakarja tarvis on oluline, et sünniks tugevaid ja terveid lehmvasikaid. Tänapäeval ei jäeta seda enam juhuse hooleks: Eesti maaülikooli teadlaste uurimistöö tulemusena kasutatakse kaasaegses tõuaretuses üha enam genoomanalüüsi ja sigimistehnoloogiate abi.

Eesti maaülikooli teadusprorektor ja veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi professor Ülle Jaakma selgitas välisajakirjanike visiidi “Health technologies 2.0” raames antud loengul, et reproduktiivmeditsiini ehk viljakustehnoloogiad on nii loomade kui inimeste puhul küllalt sarnased. Seetõttu teevad nii inimese viljakust kui ka tõukarja arendamist uurivad teadlased tihedalt koostööd.

Näiteks kasvatatakse katseklaasis embrüoid tänapäeval rohkem, kui loputatakse välja doonorlehmadelt. Katseklaasiembrüote puhul on võimalik valida järglaste sugu ja piimakarja aretuses on oluline, et sünniks rohkem lehmvasikaid.

Kunstviljastamises on suurim väljakutse, kuidas valida välja parimad embrüod. Traditsiooniliselt on võimalik embrüoid vaadelda mikroskoobi all, kuid selle välimus ei anna embrüo eluvõime kohta kogu infot. Embrüo eluvõime hindamiseks on kasu tänapäeva erinevatest ''-oomika' tehnoloogiatest. Kõige paljulubavam on embrüo metaboloomika, mis võimaldab mõõta milliseid aineid embrüo eritab ja milliseid kasutab.

Veiseembrüote katseklaasis tootmine on jõudmas ka igapäevapraktikasse. Praegu on maaülikoolil käimas katsetused koostöös Tartu Agro ja Ranna farmiga ning seejärel kasutatakse viimistletud tehnoloogiat juba edaspidi Eestis laiemalt.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: