Kuidas kirjak kaela sai ({{commentsTotal}})

Teadlased on loomagenoomide järjeldamisega jõudnud kaelkirjaku ja tema lähima sugulase okaapini. Genoomide võrdlus aitab paremini mõista, kuidas on kaelkirjak saanud endale erakordselt pika kaela ja ka pikemad jalad, kui on Aafrika vihmametsades elutseval tagasihoidliku välimusega, esmapilgul pigem sebrat kui kaelkirjakut meenutaval okaapil.

Douglas Cavener Ameerika Ühendriikide Pennsylvania osariigiülikoolist ja Morris Agaba Tansaaniast Nelson Mandela teaduse ja tehnika Aafrika instituudist kirjutavad uurimistööst koos kolleegidega ajakirjas Nature Communications.

Kaelkirjaku ja okaapi esivanemad lahknesid teineteisest umbes 12 miljonit aastat tagasi. Kaelkirjaku erinevused okaapist ei piirdu aga ainult välimusega, vaid ka füsioloogiaga, sest kaelkirjak suudab üsna kiiresti joosta, lühikest aega koguni kiirusega kuni 60 kilomeetrit tunnis. Seda võimaldab kaelkirjaku ebatavaliselt suur vasak südamevatsake, aga ka teiste imetajatega võrreldes umbes kaks korda kõrgem vererõhk.

Cavener, Agaba ja kolleegid kõrvutasid kaelkirjaku ja okaapi geene mitte ainult omavahel, vaid ka enam kui neljakümne muu imetaja, sealhulgas veise, lamba, kitse, kaameli ja inimese geenidega. Nad leidsid umbes 70 geeni, mille erinevused on tõenäoliselt olnud kaelkirjaku ja okaapi liigilisel eristumisel peatähtsad. Enam kui pool neist geenidest teatakse kodeerivat valke, millel on tähtis roll skeleti, südame-veresoonkonna ja närvisüsteemi arengus.

Üles leiti ka kaelkirjaku pika kaela ja pikkade jalgade arengut tõenäoliselt määranud geenid. Kaelkirjakul on jalgades ja kaelas sama palju luid kui teistel imetajatel, need luud on lihtsalt pikemaks kasvanud. Selleks aga on vaja vähemalt kahte geeni - ühte, mis osutab, millised luustiku piirkonnad peaksid pikemaks kasvama, ja teist, mis seda kasvu siis ka stimuleerib. Cavener, Agaba ja kaastöötajad teatavad, et nende leitud 70 erisusgeeni seas ongi tõesti ka paar sellist, mis paistavadki täitvat just neid ülesandeid.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: