Esimesed loomkatsed kinnitavad Zika viiruse ohtlikkust ({{commentsTotal}})

Zika viirusega nakatatud ajuorganoid.
Zika viirusega nakatatud ajuorganoid. Autor/allikas: Xuyu Qian/ Johns Hopkins meditsiinikeskus

Esimesed Zika viiruse mõju uurimiseks korraldatud loomkatsete tulemused viitavad, et viirusosakesed paljundavad end võimalusel eeskätt platsentas ja loodete ajus, viies rakukahjustuste ja aju arenguhäireteni.

Kolme sõltumatu töörühma uurimused ilmusid ajakirjades Cell, Nature ja Cell Stem Cell. Kuigi hiina, brasiilia ja ameerika teadlaste katsed erinevad nii meetodikas kui ka tehtud tähelepanekute üksikasjade osas, on üldine pilt on aga selge – nakatamise järel tungivad viirusosakesed lootesse ja alles arenevasse ajju.

Näiteks leiti ühes töös, et tiinete hiirte platsentas on viirusosakeste suhteline sisaldus keskmiselt tuhat korda kõrgem kui emashiire veres, kahjustades sellega ka elundit ennast. Teises uurimuses nähti aga, kuidas viirusosakeste arv kasvas kolme päeva vältel pärast loote nakatamist kolm korda. Sageli päädis Zika viiruse sissetung tiinuse katkemisega. Teistel puhkudel lõpetas vastsündinud hiirepoegade elu ema ise. Nakkus viis neuronite väärarengu ja aju kahanemiseni. Haigete või arenguhäiretega järeltulijate söömine on aga hiirte seas tavapärane nähtus.

Inimeste tüvirakkude ja šimpasite rakkudest koosnevate ajuorganoididega tehtud katsed viitasid samal ajal, et võrreldes Zika viiruse Aafrika tüvega nakatab hetkel Brasiilias ringlev tüvi loodete ajurakke kergemini. Samuti olid Brasiilia viiruse poolt põhjustatud moonded oluliselt ulatuslikumad. Tähelepanek vihjab, et tüvi on enam kui poole sajandi vältel pärast Aafrikast lahkumist kohastunud end paljundama just inimestes.

Teisalt ilmnes erinevate hiiremudelite kasutamisel, et vähemalt ühe tõu puhul ei suutnud viirusosakesed platsentat läbistada. Ajakirjas Nature ilmunud töö autorid spekuleerivad seetõttu, et viirus ei suuda nakatada kõiki hiiri ja tõenäoliselt ka inimesi geneetiliste või immuunsüsteemi eripärade tõttu võrdse kergusega.

Kuigi tööde tulemused kinnitavad kahtlusi, et mikrotsefaalia ja Zika viiruse vahel on põhjuslik seos, märgivad näiteks viimase töö autorid, et meedia ja mitme riigi terviseameti haiguspuhangu algfaasis tehtud järeldused olid toona ennatlikud. Samuti viidatakse vajadusele teha veel täiendavaid loomkatseid ahvidega, kelle füsioloogia on inimestele hiirte omast sarnasem.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: