Kristjan Port: Globe'i teater pani Twitteri Shakespeare'i näidendeid kirjutama ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Márcio Motta/Creative Commons

Aprillis möödus 400 aastat William Shakespeare’i surmast. Kuulus kirjanik suri 23. aprillil 1616 olles 52-aastane. Pühitsetakse surma aastapäeva, sest keegi ei tea, millal ta sündis.

Keegi ei tea ka, kuidas on kõige õigem viis tema nime kirjutamiseks, sest tänaseni säilinud materjalides on nimest kuus versiooni ja kõik on erinevad. Muu hulgas leidub ka kirjaviise nagu Shappere ja Shaxberd. Täna kasutatakse tema enim levinud nimevormi, kuigi kirjanik ise pole seda nimevarianti kasutanud.

Shakespeare'i uurijate hinnangul on tema mahukas loomingus kolm teost, mida võib pidada originaalseks. Ülejäänutega on probleeme, alates ideestikust kuni sõnakasutuseni välja. Vähemalt tänapäeval – sisuliselt viljeles ta seda, mille kohta nentis sajandeid hiljem Pablo Picasso, saades omakorda tagantjärele tunnustust hea õpetuse eest Steve Jobsilt: ''kehvad kunstnikud laenavad, head kunstnikud varastavad''. Nendel kaugetel aegadel oli ideede uuestikasutamine normaalne loomeprotsessi osa.

Alles hiljuti lisandus loomele valvsus plagiarismi ja piraatluse suhtes. Ilmselt saaks Shakespeare täna sõnakasutust ülistavate kiidusõnade asemel kohtukutse. Tuntud Shakespeare'i uurija on veendunud, et tänapäeval poleks kuulsa sulemehe talent õitsele löönud. Selle oleks kadeduse kultuur eos suretanud. Olukord on teatraalse kurva puändiga, sest Shakespeare'i loomingut etendatakse igal aastal sadades teatrites ja kirjastatakse sadades tuhandetes väljaannetes täiesti tasuta.

Oleme muutnud küsimuse loomingu tekkest küsimuseks loomingu omandist. Loomingu sidumine omandi küsimusega pidanuks algupärase idee järgi stimuleerima lisa loomist. Reaalselt on juhtunud vastupidi. Olemasoleva omandiga püütakse lämmatada konkureeriva tärkamist. See omakorda stimuleerib süsteemivastast leidlikkust.

Järgnevas pole otsest seost autoriõiguste temaatikaga, aga selle võib siia lisada täiendava intriigi ja tehnoloogia ajaloo kurioosumina. Igal arvutil on olemas selle moodustava raudvara töörežiimi käivitamiseks ja arvutis jooksutatavale tarkvarale sisendeid ja väljundeid vahendav programmvara ehk BIOS. Arvutite algusaegadel tuli kogu BIOS-kood väljatrükina arvutiga kaasa, et valitseda uudse tehnoloogia hädade ja kiiresti lisanduvate uuendustega seonduvat olukorda. Arvutid polnud laiatarbekaup ja selle omanikult eeldati inseneri nutikust.

Ajad muutusid ja personaalarvutite levikuga hakkas end ilmutama kadedus ja ahnus, kui personaalarvutite standardiks kujunenud IBM-iga nn kokkusobiva raudvaraplatvormi valmistajad kasutasid IBM-i BIOS-i koopiaid. Esmalt kadusid lähtekoodi väljatrükid ja siis saabusid kohtuga ähvardavad hoiatuskirjad mis keelasid koopiate kasutamise.

Kuid kuidas tagada standardist kinnipidamine? Üks tänaseni BIOS-e valmistav ettevõte mõtles välja nn puhta ruumi skeemi. Ruumi sisenesid programmeerijad, kes olid esmalt kohtulikult vandunud, et pole IBM-i koodi näinud. Neile selgitati, mida peab see kood tegema ja seejärel kirjutasid nad uue BIOS-i, mis võis olla IBM-i omaga kokkulangev, aga seda ei olnud kopeeritud.

Shakespeare'i juurde tagasi tulles, tõenäosusteooria järgi võib lõpmatu aja tingimustes juhuslikult tegutsedes sündida ükskõik mis, kaasaarvatud Shakespeare'i 37 näidendit. Juhusliku tegutsemise võib usaldada ahvile, kes pole Shakespeare’ lugenud. Nähtust tuntakse kui lõpmatu ahvi teoreemi, mida on järeleproovitud isegi praktikas. Aega saaks kokku hoida, kui anda kirjutusmasin piisavalt paljudele ahvidele.

Rühm briti üliõpilasi tegid tosina aasta eest proovi ja püüdsid motiveerida kirjatööle kuut Paigntoni loomaaia makaaki. Tulemus oli paljulubav. Poolteise kuuga sündis neli ja pool lehekülge teksti. Enamus sellest sisaldas tähte ''S''.

Äsja prooviti sama loogikat Twitteri säutsudega. Globe'i teatri fuajees on arvuti, mis kammib läbi Twitteri säutsuvood lootuses leida näidendi jaoks vajalik sõna. Olukord on ahvidest vaid natukene parem, sest Twitteri kasutajate sõnakasutus on ahtakene. Pealegi oli Shakespeare keeleuuendaja, kasutades kaasaegses keeles harva esinevaid väljendeid. Projektiga loodetakse Twitteri voost ammutada sõnu 37 näidendile ja 154 sonetile. Kuigi tegelikult vist loodetakse saada tähelepanu ehk kaasaegset valuutat.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: