Iidne atmosfäär oli tänasest õhem
Maakera atmosfäär on täpselt nii paks ja tihe, et maapinna või täpsemalt merepinna lähedal ongi õhurõhk enamvähem üks atmosfäär ehk umbes 760 millimeetrit elavhõbedasammast. Nüüd aga selgub, et see ei ole alati nii olnud.
Ameerika ja austraalia teadlased on uurinud miljardeid aastaid laava sees lõksus olnud gaasimulle ja jõudnud nende suuruse põhjal järeldusele, et 2,7 miljardit aastat tagasi oli maakera atmosfäär kaks kuni neli korda praegusest õhem. Ehk siis ainult pool või isegi ainult veerand sellest, mis see on praegu.
Ajakirjas Nature Geoscience avaldatud tulemused on tähelepanuväärsed, sest seni on enamasti eeldatud, et iidse maakera atmosfäär oli pigem hoopis praegusest paksem. Just paksu atmosfääriga on seletatud, kuidas maakera suutis nii soe püsida hoolimata sellest, et Päike oli tollal praegusest jahedam.
Sanjoy Som ja Roger Buick Washingtoni Ülikoolist uurisid Kesk-Austraalias laiuvaid iidseid laavakivimeid, mis on tardunud miljardite aastate eest, kui puutusid kokku mereveega.
Maa seest valgunud vedel laava sisaldas lahustunud gaasi, mis maapinnale jõudes moodustas laavasiseseid mulle. Som, Buick ja kolleegid mõõtsid mullide läbimõõtu nii laavakihi ülaosas, kus mullid panid vastu atmosfääri kaalule, ja allpool, kus mullid pidid lisaks atmosfääri kaalule vastu panema ka ülalpool asuva laava enda kaalule. Läbimõõte omavahel kõrvutades nuputasidki teadlased välja, kui suur pidi tollal olema õhurõhk. Tuli välja, et mitte sugugi nii suur, kui seni arvatud.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa