Kristjan Port: inimesed vajavad õigust internetist loobuda ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: amika_san/Creative Commons

Laialt levinud vaate järgi peab inimeste vaba sõna- ja eneseväljenduse ning arvamuse avaldamiseks ning juurdepääsuks teistele põhilistele inimõigustele tagama nendele juurdepääsu internetile. Seega oleks internet samuti inimõigus.

Selles teesis peitub probleem millele osutas üks nn interneti isakujudest Vint Cerf, märkides, et inimesed ei vaja internetti, vaid põhilisi inimõigusi. Internet neid õigusi ei loo ega taga ja on pelgalt üks tehnilistest võimalustest mõnede õiguste kasutamiseks. Cerfiga vaidlejad deklareerivad vastupidist, sest internetist on paljude jaoks kujunenud ainuke või kõige olulisem juurdepääsuvõimalus olulistele inimõigustele ja sellisena moodustab osa tervikust, mida peab käsitlema nende lahutamatu osana.

Eestis käsitletakse juurdepääsu internetile inimõigusena 2002. aastast. Seda olulises osas meetmena riigi kuvandi tõstmiseks. Mark Zuckerberg soovitas 2015. aastal sama teha tervel maailmal. Ettevaatlikumad näevad tema internetiõiguse loosungit hoidva jahuse lambakäe taga siiski omakasupüüdlikku hunti, keda huvitab ühe tuntud teenuse kasutajaskonna kasvatamine.

Interneti kui inimõiguse vaidluses osalemata võib eraldi käsitleda vaidlust ennast kui huvitavat fenomeni, sest kui internet on kaasaegses elus nii kesksel kohal, siis mida on siin veel vaielda. Ometi tundub, et kõik pole selgeks räägitud. Tunneme seda keskseks kujunenud nähtust selleks ikka veel ebapiisavalt.

Teine võimalus on vahest huvitavam ja rajaneb oletusel, et ehk on internet vahepeal muutunud. See tähendab, et internetti nähakse põhiõigusena, pidades silmas seni ennast enim avanud soodsat käsitust. Kuid kas seda tahetakse ka siis, kui internet muutub?

Äsja avanes võimalus selliselt mõtlemiseks tänu internetikasutajate seas läbiviidud mahukale küsitlusele. Eelmise aasta juulis 41 000 internetti kasutavas USA leibkonnas läbiviidud uuringu taga on sealse riikliku telekommunikatsiooni ja informatsiooni administratsioon. Seega kehtivad järeldused ameeriklastele, kelle interneti kasutamise kultuuris võib leida erisusi arengumaadest, aga tõenäoliselt ka Euroopa riikidest, sh Eestist. Jäägu võimalike eristuste mõju igaühe enda hinnata võimaldamaks öelda, et leitud tähelepanekud tema arvates meid ei puuduta.

USA-l on Eestiga võrreldes ja siinse ennast probleemidest distantseeriva mõtlemisviisiga üks oluline erisus. See tuleb esile kohe esimese uuringust leitud tähelepaneku puhul. Nimelt on uuringule eelnenud aasta jooksul reaalselt kogenud internetist pärinenud ohtu oma turvalisusele 19 miljonit USA leibkonda. Tegemist on mõjusa internetikasutajate massiga. Olgu kõrvutuseks Eesti, mille elanikest kasutab internetti 84 protsenti ehk umbes miljon inimest.

Suurimaks ameeriklastele muret tekitavaks probleemiks peeti 63 protsenti vastajate hinnangul identiteedivargust. Sellele järgnes 45 protsendi arvates rahaline risk panga ja krediitkaardiga seotud õigusrikkumiste kaudu. Iga viies pidas ohuks nende kohta erinevate teenusepakkujate poolt kogutavaid andmeid. Sama palju kardeti kaotada kontroll andmete üle ja igale kuuendale põhjustas hirme riigi huvi alamate interneti kasutamise vastu.

Ülaltoodust tulenevalt teatas 45 protsenti leibkondadest, et nad enam ei kasuta internetti sellisteks baasteenusteks nagu info sisestamine sotsiaalmeediasse, vastuolulistel teemadel arvamuse avaldamine avalikes foorumites, asjade ning teenuste ostmine online-kauplustest ja finantsteenuste kasutamine. See tähendab, et umbes poolte ameeriklaste jaoks ei ole internet enam see hüve, milleks arvatakse seda olevat avalikus arusaamas. Tegemist on üllatava külma hingusega ajal, kui internetile panustatakse nii palju optimistlikke lootuseid.

Tegelikult elame ajal, kui internetiga tehakse palju halba. Riiklikud pingutused allutada internet oma kontrollile ning teha selle abil kahju teistele riikidele, kurjategijate aktiivsus omakorda interneti kasutajatele kahju tegemisel ja lõpuks lugematute ettevõtete küüniline käitumine kodanike huvide ohtu sättimisel kasvavad ilma, et piiri oleks näha või selle olemuse kohta eksisteeriks kusagil usutav oletus.

Seetõttu peaks küsima, et kui internet on inimõigus, siis milline internet on inimõigus. Järsku vajavad inimesed õigust internetist loobumiseks?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: