Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Inimebrüod kasvasid katseklaasis rekordilised 13 päeva

Embrüod
Embrüod Autor/allikas: A. Deglincerti/G. Croft/A. H. Brivanlou

Arengubioloogia vallas tegutsevad teadlased teatavad, et on suutnud hoida inimembrüoid katseklaasis elus 13 päeva, lüües eelmist rekordit nelja päevaga. Kuigi saavutus võimaldab mõista inimeste arengut paremini kui kunagi varem, kombib see samas ka enamike läänemaailma riikide eetikakomisjonide poolt embrüouuringutele tehtud ettekirjutusi.

Eelnevalt oli olnud teadlastel võimalik inimembrüo arengut üksikasjalikult uurida vaid seitsme päeva vältel pärast munaraku viljastamist, misjärel siirdatakse need tavaliselt emakasse. Katseklaasis embrüo loomupäraseks arenguks vajalike tingimuste matkimine oli lihtsalt liiga keerukas. Nõnda mõistetakse tänase päevani mitmete teiste loomaliikide arengulugu selle eriti varajastes staadiumites inimeste omast märksa paremini. Ka värskes töös kasutatud tehnika oli algselt mõeldud hiireembrüote elu pikendamiseks.

Cambridge'i ülikooli teadlased eesotsas Magdalena Zernicka-Goetziga leidsid aga, et embrüote ema keharakkudel kasvatamise asemel hapnikurikka geeli eelistamine annab kergeid muudatusi tehes paremaid tulemusi ka inimembrüote puhul. Juba esimeste uuringute käigus saadi embrüote arengu 13 elupäevani jälgimisel teada nii mõndagi uut.

Näiteks erinevad inimembrüotes perioodi vältel avaldunu geenid oluliselt hiirte omast. Viimane vihjab, et inimeste arengu uurimiseks näriliste mudelorganismina kasutamine ei pruugi anda kõige paremaid tulemusi. Lisaks täheldati kümnenda päeva paiku kaks päeva hiljem kaduvat kogurakumassist 10—15 protsenti moodustavat rakukämpu, mille olemasolust polnud seni aimugi. Nõnda pole ka selge, millist funktsiooni see täidab või kas see on üleüldse enam vajalik.

Samuti näitasid uuringud, et inimembrüo moodustavatel rakkudel on võime iseorganiseeruda ehk edasiseks eluks hädavajalike organite arengu alguseks pole ilmtingimata vaja ema organismist lähtuvaid biokeemilisi signaale. Muu hulgas nähti, kuidas embrüos hakkasid moodustuma kanalid, mille kaudu ühendub see emakas ema veresoonkonnaga.

Töörühm loodab, et uue tehnika abil on võimalik paremini mõista embrüo varajast arengut ja parandada sellega muu hulgas kehavälisel viljastamisel saadavaid tulemusi. Samuti võiks see aidata paremini hoomata, milliseid arenguhäireid võivad põhjustada erinevad keemilised ühendid, sh alkohol.

Samal ajal kompab saavutus 14 päeva piiri, pärast mida tuleb enamikes inimembrüote ja tüvirakkude uurimisele rohelise tule andnud riikides katse lõpetada. Teise nädala lõpuks on võimalik eristada embrüos pea- ja sabaosa. Samuti ei saa rakukämp areneda enam mitmeks organismiks. Mõne käsitluse järgi võib seda pidada diskreetse indiviidi tekkeajaks. Teiste käsitluste järgi saabub hetk aga mitmeid nädalaid hiljem.

Saavutust kirjeldatakse ajakirjades Nature ja Nature Cell Biology.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: