Tartu ja Tallinna erakoolid saavad uuest aastast riigilt tegevustoetuseks poole väiksema summa ({{commentsTotal}})

Eile otsustas valitsus, et järgmise kolme aasta jooksul makstakse erakoolidele tegevustoetuseks 75 protsenti kooli asukoha keskmisest tegevustoetusest. Näiteks Tartu ja Tallinna erakoolidele tähendab see, et seni riigilt saadud reaalne toetussumma väheneb enam kui poole jagu.

Varem võisid erakoolid küsida riigilt tegevustoetust Eesti keskmise järgi, mis oli 91 eurot kuus õpilase kohta. Eesti erinevates omavalitsustes on aga ühe õpilase õpetamisele kuluv summa erinev: näiteks Ruhnul, kus õpilasi vähem, on see oluliselt kallim kui Tallinnas või Tartus, kus palju lapsi ning hariduse andmise kulud õpilase kohta selle võrra madalamad.

Tallinna linna munitsipaalkoolides kulus 2015. aastal õpilase kohta tegevuskuludeks 58 eurot, Tartus 51 eurot.

Järgnevas tabelis on näha, kui palju küsisid Eesti erakoolid tegevustoetust 2015. aastal.

Haridusametnik: „See on parem kui mitte midagi.“

Ministeerium toonitab sealjuures, et kohalikele omavalitsustele jäetakse vaba valik erakoolide toetamisel. Küsimusele, kuidas näeb Tartu eilset valitsuse otsust, vastas Tartu haridusosakonna juhataja Riho Raave: „Tartu puhul oleme erakoolidega rääkinud ja otsustanud, et juhul kui oleks olnud see varasem variant, et ongi kõik omavalitsuste peal, siis me oleks hakanud erakoole rahastama omavalitsuse keskmise järgi. Nüüd me saame selle 75 protsenti riigilt tagasi kuni 2019, mis on parem, kui mitte midagi tagasi saada. “

Ta lisas aga, et Tartu vaatevinklist oleks muidugi õiglasem kui riik toetaks 75 protsenti riigi keskmisest mahust.

Keskmise tasu arvutamisel tõi Raave aga välja metoodika erinevuse, mis peaks olema kõigis omavalitsustes ühtne, kuid praegu ei ole. „Tallinn võib arvestada sinna kuludesse ju näiteks mingeid asju, mida mõni teine omavalitsus ei arvesta või vastupidi.“

Kui seni oli Tartu arvestanud, et juhul kui riik lõpetab erakoolidele üldse tegevustoetuse maksmise, maksab Tartu erakoolidele toetust Eesti keskmise järgi. Eilse otsuse valguses aga asutakse arutama, kas esialgset seisukohta muudetakse või mitte.

Erakooli juht: „See ei pane ühtegi kooli uksi sulgema.“

Tartu Luterliku Peetri kooli juht Tarvo Siilaberg toob eilse otsuse puhul välja, et hea see tagab mingisugusegi kindluse tuleviku osas. Samas leiab ta, et praegune lahendus ei taga siiski erakoolide, munitsipaalkoolide ja riigikoolide võrdset kohtlemist.

„See loomulikult paneb erakoolid raskemasse olukorda, aga ma tean, et need kogukonnad, kes kristlike erakoolide taga seisavad, lapsevanemad, on valmis ka erakoolide heaks rohkem panustama,“ rääkis Siilaberg ning lisas, et selle uudise valguses on erakoolid korrigeerimas oma õppemakse, ilmselt ülespoole.

Järgmisel kolmel aastal jätkab riik tegevustoetuse maksmist küll väiksemas mahus, kuid mis saab pärast 2019. aastat? „Üleminekuperioodil tähendab see loomulikult seda, et peame maha istuma kohalike omavalitsustega, kus me tegutseme, ja seda olukorda arutama,“ nentis Siilaberg.

Päriselus tähendab see Siilabergi sõnul ilmselt ka seda, et tuleb optimeerida raha, mida erakoolid on toonud haridusvõrku. „Et n-ö see karbikulu või koolimaja ehitamiseks, remontimiseks mõeldud raha, seda ei ole me kuskilt saanud kingitusena, ei KOV-ilt, riigilt ega ka kelleltki teiselt. See on tulnud meie enda töö tagajärjel, mis on pälvinud panga usalduse või siis projektirahastuse.“

Kristlikke koole on Eestis praegu üheksa ning neis õppivate laste hulk kasvab aasta-aastalt. See näitab Siilabergi sõnul kogukonna soovi ning sisendab kindlustunnet tuleviku osas: „Me oleme seni hakkama saanud ja saame ka tulevikus. See ei pane ühtegi kooli uksi sulgema.“

Küsimusele, kas riikliku tegevustoetuse langedes on plaanis küsida raha juurde kohalikult omavalitsuselt, vastas Siilaberg, et võimalusel küsitakse, kuid enne asutakse linna esindajatega arutellu.

Millest vaidlus alguse sai?

9. juunil 2010. aastal muutis riigikogu erakooliseadust, millega võimaldati erakoolidele maksta tegevustoetust. Selle põhjenduseks toodi välja võrdse kohtlemise vajadus.

2013.–2014. aastal jättis Tallinna linn mitmele erakoolile tegevuskulude toetuse maksmata, tuues põhjuseks, et riik ei andnud selleks raha. Erakoolid võitsid need kohtuasjad ja kohtud kohustasid kohalikke omavalitsusi kandma tegevuskulusid.

Tallinna linnavolikogu otsustas 2014. aasta 12. juunil esitada riigikohtule taotluse tunnistada 1) põhiseaduse vastaseks olukord, kus Eesti Vabariik ei ole kehtestanud regulatsiooni, mis tagaks erakooliseaduse §-s 22² sätestatud kohustuse rahastamise riigieelarvest, või 2) kui riigikohus leiab, et tegemist on kohaliku omavalitsuse kohustusega, tunnistada erakooliseaduse § 22² kehtetuks.

Mida ütleb § 22²?
§ 22² Eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises osalemine
(1) Vald või linn osaleb eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil.
(2) Tegevuskulude katmisel lähtutakse käesolevast seadusest, kui vallad või linnad ja erakooli pidaja ei ole omavahel kokku leppinud teisiti.
(3) Tegevuskulude katmisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 83 sätestatud munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise tingimustest ja korrast.

Riigikohus tegi 2014. aasta 28. oktoobril lahendi, milles ei asunud seisukohale, et riik ei saa KOV-idele panna kohustust erakoole toetada. Kui riigikohus oleks seda arvanud, oleks erakooliseaduse § 22² tunnistatud põhiseadusevastaseks ja kehtetuks. Riigikohus otsustas, et tegevuskulude toetamise võib riik teha kohustuslikuks kohalikele omavalitsusüksustele küll, kuid ta peab andma selleks vahendid. Lisaks sellele on tehtud arvukalt kohtulahendeid erakoolide ja Tallinna linna vahelistes vaidlustes, kus kohus on kõikidel juhtudel kohustanud kohalikku omavalitsust erakoolide tegevuskulusid kandma.

Erakoolidele või õpetajate palgatõusuks?

Erakoolide kulud kaetakse praegu kolmest põhilisest allikast: haridustoetusest tulevad õpetajate palgad, tegevuskulude toetusest kommunaalkulud, näiteks küte, vesi, elekter. Kõik ülejäänud kulud katavad lapsevanemad näiteks õppemaksu või annetustena (näiteks koolimaja rent, tugiteenused jmt).

Minister Jürgen Ligi väitel on erakoolid saanud 1,6 korda suuremat rahastust kui tavakoolis. Erakoolid on seda väidet ümber lükanud, öeldes, et on saanud kõige vähem maksumaksja ehk riigieelarve raha.

Eile vastu võetud valitsuse otsus lükkas lõplikku lahendust kolme aasta võrra edasi: riik toetab osaliselt erakoolide tegevuskulusid ning jätab kohalikule omavalitsusele võimaluse panustada.

Haridusministeerium sooviks erakoolide tegevustoetuse summa eest, mis aastas on ligikaudu 7 miljoni eurot, tõsta kõikide Eesti munitsipaal- ja erakoolide õpetajate palka enam kui 3,5%.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: