Pärilikkus mängib suguelu algusaja määramisel teist viiulit ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: msalexphoto/Creative Commons

Kuigi vanus, mil inimesed esimest korda seksuaalvahekorda astuvad, sõltub eeskätt sotsiaalsetest teguritest nagu kodune kasvatus, majanduslik ebavõrdsus ja ühiskonna suhtumine laiemalt, on oma roll mängida ka pärilikkusel. Enam kui 125 000 inimest hõlmanud uuring viitab, et geenide arvele saab kanda ligikaudu veerandi populatsioonisisesest varieeruvusest.

Cambridge'i ülikooli teadlased eesotsas Ken Ongi ja John Perryga võtsid esimese seksuaalvahekorra toimumisaega mõjutavate pärilike tegurite leidmiseks aluseks Suurbritannia biopanga andmed. Kokku uuriti ligi 60 000 mehe ja 65 000 naise geene.

Laias laastus sai genoomiülese assotsiatsiooniuuringu käigus sõelale jäänud 38 geeniteisendit jagada kahte kategooriasse: ühed mõjutasid eeskätt sigimise ja puberteedi algusajaga seonduvat bioloogiat, teised isiksust ja aju arengut.

Esimeste sekka võib arvata näiteks suguhormoonile östrogeen reageerivate peamiselt sigimiselundkonna rakkude seintel asuvaid östrogeeniretseptoreid kodeerivad geenid. Teise kategooria näiteks sobib geen CADM2, mis mõjutab ajurakkude omavahelist suhtlust. Eelnevalt on geeni seostatud riskikäitumisega. Uues uuringus seostus selle üks variant nii varem alanud seksuaaleluga kui ka keskmisest suurema laste arvuga. Kergema ärrituvusega seostatava geeni MRSA varianti kandvad inimesed astusid seksuaalvahekorda seevastu keskmisest hiljem.

Taas tasub aga rõhutada, et üksikute geenialleelide mõju on on suhteliselt väike. Iga tähelepanu püüdnud variatsioon suudab üksikuna varieeruvusest keskmiselt ära seletada vaid 0,02—0,04 protsenti. Geeniteisendeid, mille mõju ületas 0,1 protsenti, tuvastati vaid neli. Neist omakorda kolme võib leida vaid meeste genoomist. Kokku saab töörühma hinnangul geneetiliste teguritega selgitada esimese vahekorra ajas nähtavatest variatsioonidest selgitada ligikaudu 25 protsenti.

Suurbritannia elanike pärilikkusaine põhjal leitud seoste paikapidavust kontrolliti hiljem ligikaudu kokku 250 000 ameeriklase ja islandlase geeniandmete uurimisel.

Epidemioloogilistes uuringutes on puberteedi algusaega ning vanust, mil esimest korda seksuaalvahekord astutakse ja esimene laps saadakse, muu hulgas haridustee pikkuse ja erinevate terviseprobleemide esinemissagedusega. Töörühm loodab, et geeniuuringud võimaldavad senisest kindlamalt öelda, kas seosed on põhjuslikud või tegu on pelga korrelatsiooniga.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: