Teadlased tõestasid linnukõne olemasolu ({{commentsTotal}})

Ida-rasvatihane.
Ida-rasvatihane. Autor/allikas: Wikimedia

Teame, et inimkõne koosneb erinevatest helidest, mis omavahel kombineerudes annavad sõnu, millest omakorda moodustatakse lauseid. Ka loomad suhtlevad sarnaselt, näiteks on lindudel ja imetajatel välja kujunenud kiskjaspetsiifilised hoiatushüüud.

Siiski polnud tänaseni teada, kas loomad kasutavad keeruka sisuga teabe edastamiseks ka häälitsuste kombineerimist. Tihased on esimesed kelle puhul teadlased linnukõne olemasolu tõestasid, kirjutab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi aasta linnu kodulehel.

Jaapanis tõestati eksperimendiga, et peale inimese võib ka teistel elusorganismidel olla kasutusel süntaks ehk lause ehitus. Sugukonna tihaslased Paridae esindajad kasutavad sagedasti „tsi-tsi“ või „tsi-tsi-tsiiii“ stroofe ehk salme. Need stroofid koosnevad erinevatest häälitsustest (A, B, C, D), mida kasutatakse omavahelises suhtluses nii toitu otsides, kiskjate eest hoiatamisel kui ka igapäevases omavahelises suhtluses.

Kõne all olevas uuringus püüti leida vastus küsimusele, kas ida-rasvatihase Parus minor laulus esinevatel häälitsustel on teineteisest sõltumatult kindel tähendus ja kas häälitsusi kombineerides on hüüdudel sisuline tähendus, täpsemalt süntaks.

Lindude „kõne“ struktuuri saladuste paljastamiseks mängiti tihastele ette nelja erinevat hüüdu: ABC, D, ABC-D ja D-ABC ning jälgiti lindude reageeringuid sellele.

Selgus, et lähtuvalt hüüdudest tegutsesid tihased erinevalt: ABC-, D- ja ABC-D-hüüu puhul uurisid linnud ümbrust, vaatasid vasakule-paremale ja lähenesid kõlarile, kuid kõiki neid käitumisi kombineeriti omavahel sõltuvalt esitatud hüüust. Näiteks ABC-hüüu puhul uurisid tihased ümbrust, keerates pead vaid horisontaalselt; D-hüüu puhul lähenesid linnud sagedamini kõlarile; ABC-D-hüüu puhul jälgisid linnud ümbrust aktiivsemalt kui ainult D-hüüu korral ja lähenesid sagedamini kõlarile kui pelgalt ABC-hüüdu kuuldes. D-ABC-hüüdu kuuldes ei uurinud tihased ümbrust nii aktiivselt kui ABC-D korral ja lähenesid harva kõlarile lähemale kui kaks meetrit.

Kiskja läheduses lasevad tihased kuuldavale „tsää-tsää“ või „tvää-tvää“, mis koosneb unikaalsetest häälitsustest. Häälitsusi A, B ja C kasutatakse tavaliselt kombineerituna omavahel (näiteks AC, BC, ABC), kuid D-häälitsust kasutatakse reeglina kombinatsioonis seitsme kuni kümne häälitsusega ning muuhulgas ka ohu puudumisel. Kiskja lähenedes kasutatakse aga D-häälitsust sageli koos teistega, lisades siis D-häälitsuse just hüüu lõppu (näiteks hüüded AC-D, BC-D või ABC-D). Seega on D-häälitsus kasutusel nii tavaolukordades kui ka ohu korral, mil ta muudab kombinatsiooni ABC tähendust ning annab teistele tihastele suunatud hoiatushüüule kiskjaspetsiifilisuse.

Tulemused viitavad, et ida-rasvatihase häälitsuste kombinatsioonidel ehk süntaksil on selge tähendus. See, et tagurpidi ettemängitud hüüule (D-ABC) tihased ei reageerinud, tõestab, et tihaste reaktsioon sõltub häälitsuste järjekorrast, mitte aga häälitsuste teineteisele ajaliselt lähestikku kõlamisest.

Keeruka süntaksi kasutamine ei ole pelgalt inimeste pärusmaa ja kõik, kes üritavad lindude häälitsusi jäljendada, võivad lindude silmis väga rumalatena näida – üks asi on häälitsust osata, teine seda õigel ajal ja õiges kohas kasutada!

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: