Kristjan Port: kas ostaksid korra aastas Zuckerbergile lihapitsa? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lihapitsa.
Lihapitsa. Autor/allikas: Guian Bolisay/Creative Commons

Öeldakse, et tasuta lõunaid pole olemas. Ütlejatel on kindlasti õigus. Otsides isikut, kes nägi esimesena tasuta asjade taga õngekonksu, leiab vastuseks mitmeid autoreid alates Nobeli preemiaga pärjatud majandusteadlane Milton Friedmanist kuni keskkonnakaitse liikumise algatanud bioloog Barry Commoneri ja veel paljude teisteni.

Oluliste tarkuste avastamine mitme eraldiseisva indiviidi poolt pole erandlik. Ajaloost leiab näiteid, milles jõuab oluliste avastusteni mitu iseseisvalt mõelnud inimest, olgu selleks siis hapnik, diferentsiaalarvutus, evolutsiooniteooria, telefon, raadio või fakt tasuta lõunate illusioonist, keskendugem viimasele.

Uuemal ajal on hakatud seoses tasuta veebiteenustega rääkima, et kaubaks on tasuta teenuste kasutajad ise. Kaubaks on informatsioon nende inimlikust olemusest, mida saab osavalt manipuleerida, et suunata teda rahakotti tühjendama etteantud letile, jättes samal ajal mulje, et ta on vaba isiksus, kes teeb otsuseid iseseisvalt.

Enne infotehnoloogia ajastut olid peamisteks hüpnoosi esilekutsumise vahendiks tasuta asjad. Olgu siis näitustelt kotti kogutud pastakad ja muu reklaaminänn kuni peenemalt varjatud vaba tahte manipulatsioonini tasuta lõuna vormis. Friedman jt nägid seda skeemi läbi ja püüdsid avalikkust informeerida – edutult.

Sama teemat avas uue ja värske nurga alt Michael J. Foody säutsus lihasõbra pitsast. Michaeli mure pole niivõrd tasuta asjade hankimisel ise kaubaks jäämisega. Pigem teeb talle muret inimeste muutmine kaubaks, mida koheldaksegi nagu kaupa. Proovige korra mõelda, mis tunne on olla näiteks poeletil oleval kampsunil? Suvaline huviline võtab seda uurida, hinnanguid anda, arvamust avaldada ning tema suveräänsusega mitte arvestades hinna omistada ja siis selle üle kaubelda jne.

Inimese puhul räägiksime privaatsusest, valikuvabadusest, turvalisusest jmt. Olles näiteks Google'i või Facebooki pakutavate tasuta teenuste kasutajad loovutame midagi isiklikult väga väärtuslikku, küsimata kordagi, kui palju Google või Facebook selle eest ise raha saavad. Michael J. Foodyle tuli võibolla tühja-kõhu-hetkel pähe paralleel kodulinna kiirsöögikohas pakutava populaarse lihasõbra pitsaga, mille eest küsib Pizzahut 13 dollarit.

Värske statistika järgi teenib Facebook ühe kasutaja pealt aastas natukene alla 12 USD. See on siis hind, mida on väärt sinu ja sealhulgas Facebooki mittekuuluvate sõprade privaatsus, kui sa pole süsteemile antud pildil üksi. 2011. aastal teenis Facebook kõigest viis dollarit. Seega suudab süsteem iga aastaga oma kasutajate infot umbes dollari eest rohkem ekspluateerida. Google on umbes kuus korda tõhusam, kuna müüb rohkem reklaame

Igal juhul rabas Michaelit, kui vähe teenitakse sinu isikliku kirjavahetuse läbilugemise ja suhtevõrgustiku pealtvaatamisega kogutud informatsiooni müügi pealt. Ta ei taha tunda hirmusegast tunnet nähes reklaami, mida ta just nagu tahtnukski näha. Ainult, et see ei sünni juhuslikult, vaid tänu tema isiklikus elus sorimisele.

Loogilise järelmina pakub Michael välja idee osta Facebookile aastas üks lihasõbra pitsa, et nad hoiaksid oma teenust ülal ja teeniksid vajaliku kasumi, kuid jätaks inimeste isikliku elu puutumatuks. Õigemini ei pea Zuckerberg ega ülejäänud aktsiate omanikud jagama omavahel pitsalõike. See oli vaid metafoor andmaks väärtussüsteemile tajutavad raamid.

Michael pakub, et tasuta teenuste eest võiks maksta, sest vajalik summa võrduks umbes ühe pitsa hinnaga. See oleks väike kulu võrreldes sellega millest hetkel ilma jäetakse. Mõelda võib ka nii, kas oleksid nõus, et pitsakokk käib sinuga ööpäev ringi kaasas, sorib sinu isiklikus kirjavahetuses ja lubab vastutasuks näidata sulle valikulisi reklaame ning laseb sul teiste klientidega suhelda.

Eelistavam on maksta talle ainult pitsa eest, sest kui saad temalt midagi tasuta, muutu murelikuks. Tasuta lõunaid ega pitsasid ei ole olemas.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: