Kristjan Port: lihtsam on olla geniaalne ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lihtne on olla geenius.
Lihtne on olla geenius. Autor/allikas: dynamosquito/Creative Commons

Sherlock Holmesil oli kombeks hämmingus Watsonit rabada hüüatusega ''See on elementaarne, Watson!''. Just seetõttu teame, kumb oli neist nutikam. Nutikamad tegelevad lihtsate ülesannetega. Vähem nutikatele tunduvad samad tegevused keerukatena.

Olgu intelligentsus määratletud ülesannete lahendamise võimena. Deniaalsuse puhul paistab siis, nagu ülesannet ei lahendatutki ja oodatud tulemus sünnib näiliselt ei millestki. Geniaalne lihtsalt kaotab probleemse osa kusagile ära. Ka intelligentne inimene jõuab kõiki rahuldava tulemuseni, aga ta näeb selle nimel tohutu palju vaeva. Nad on valmis probleemide kallal pusima, konstrueerides ahela teadvustatud tegevusi, mis kulutavad kõik energiat ja on aeglased.

Samas on need siiski premeerivad, kui tulemuseni jõutakse. Nagu Watson hüüatavad nad siis end tunnustades ''Suurepärane!''. Kuid kas ikka on suurepärane?

Midagi analoogset geniaalse Sherlocki ja intelligentse Watsoniga võib märgata inimese ja tehisintellekti vahel. Olgu näiteks kõndimine, rääkimata pliiatsi ülestõstmisest, auto või nukuga mängimisest, näoilmete eristamisest või küsimustele vastamisest. Neid tegevusi sooritab elegantse ükskõiksusega iga nelja-aastane laps. Proovige mõnd robotit sundida sama tegema ja tulemus on üllatavalt nõrk. Et sundida masinat tegema midagi inimesele lihtsat, peame ehitama väga keerulise kaadervärgi ja isegi siis vabandavalt silmi kissitama, et mitte märgata selle kohmakust.

Nähtusel on teinegi pool. Palu inimesel teha midagi näiliselt lihtsat. Näiteks korrutada kahte arvu, vastata viktoriini küsimustele või kannatada rutiini. Taoliste lihtsate ülesannetega jääme jänni. Nähtus, millele pöörasid aastate eest tähelepanu tehisintellekti ja robotite uurijad Hans Moravec, Rodney Brooks ja Marvin Minsky. Masina suutlikkust lahendada inimesele keerulisi ülesandeid ja inimesele lihtsate probleemide lahendamisel hättajäämist tuntakse kui Moraveci paradoksi.

Täpsemalt öeldes märkasid arvutiprotsessoritega masinate arendajad, et kõrgema taseme arutelu nõuab suhteliselt vähe arvutuslikku võimsust, samas kui sensomotoorsed ehk keskkonna tajumisel ja liikumisel baseeruvad oskused vajavad erakordselt suurt andmetöötluse suutlikkust. Suudame malet mängivate arvutite abil jätta mulje täiskasvanutele omasest kõrgest intellektuaalsest võimekusest, kuid samal ajal ei saa hakkama seadmetele üheaastase lapse tajumise aga liikumisvõime andmisega, tõdes robotite uurija Moravec.

Isegi kui Watson pidas Sherlockit täiuslikumaks arutlevaks ja vaatlevaks masinaks mida maailm on kunagi näinud, polnud Mr. Holmes masin. Watson, nagu paljud inimesed kipuvad millegi pärast erakordsete võimetega inimeses nägema masinat. Ka see on paradoks.

Tajumehhanismide uurija Steven Pinker pidas Moraveci paradoksi kõige olulisemaks tehisintellektiga seotud avastuseks. Tuleb välja, et rasked probleemid on lihtsad ja lihtsad probleemid on rasked, märgib Pinker.

Ta jätkab ennustusega, et koos tehisintellektil baseeruvate seadmete järgmise põlvkonnaga on börsianalüütikud, nafta- ja keemistööstuse insenerid ning tingimisi karistust määrava otsustuskogu liikmed need kes satuvad ohtu, et neid vahetavad välja masinad. Samal ajal aednikud, hotelli klienditeenindajad ja kokad võivad veel aastakümneid jätkata töökoha säilimise kindluse tundega.

Hiljuti lahkunud Marvin Minsky märkis, et inseneridel ja arvutite loojatel on kõige raskem järgi teha neid inimese oskuseid mida me ka ise ei teadvusta. Need on protsessid mida sooritatakse alateadvuses. Teadvustame ja saame aru lihtsatest asjadest, eriti neist mis meile endile hästi ei õnnestu. Kuid meil on raske aru saada protsessidest millega saame suurepäraselt hakkama.

Näete, seetõttu on lihtsam olla geniaalne. See on elementaarne, Watson!

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: