Lugeja küsib: kas ütlus “tütar viib ema ilu" peab paika? ({{commentsTotal}})

Kas tütred viivad ikka ema ilu?
Kas tütred viivad ikka ema ilu? Autor/allikas: nicolas michaud/Creative Commons

Rasedusega kaasnevad mitmed muutused naise organismis. Ent kas ainuüksi raseda välimuse muutuse järgi on võimalik ennustada ka lapse sugu? Kas kõht, mis paistab raseduse alguses vähem välja annab vihje, et sünnib poisslaps, ja suurem kõht ning ülekaal raseduse ajal, et sünnib tütarlaps? Kas rahva seas levinud ütlust, et tütar viib ema ilu, võib kinnitada või ümber lükata mõni teaduslik uuring?

Vastab Tartu ülikooli kliinikumi naistekliiniku sünnitusabi ja günekoloogia dotsent Kristiina Rull:

Kuna ilu on vaataja silmades, siis ilu mõõta ja võrrelda on võimatu. Millal suurenenud kõht hakkab välja paistma, on samuti üsna subjektiivne hinnang ja teaduslikke uuringuid selle kohta tehtud ei ole.

Küll aga on teadlased analüüsinud emade kaaluiibe ehk rasedusaegse kaalutõusu seost lapse sooga. Nad on leidnud, et populatsioonides, kus emad võtavad raseduse ajal rohkem kaalus juurde, sünnib rohkem poisse. Kui emad võtavad kaalus vähem juurde, sünnib rohkem tütreid.

2014. aastal avaldas Kristen J. Navara ajakirjas PLOS One uurimistöö, kus analüüsis üle 68 miljoni lapse sünnikaalu ja emade raseduseaegset kaaluiivet. Uurimuses käsitleti Ameerika erinevates piirkondades elavaid rahvaid ning kaaluiibe seos lapse sooga oli iga pool sarnane: kui emade rasedusaegne kaaluiive jäi alla üheksa kilogrammi, olid sündinud lastest 48–49 protsenti poisid. Kui emade kaaluiive oli üle 25 kilogrammi oli poiste osakaal 53–54 protsenti.

Seost on põhjendatud sellega, et poisi puhul kulutab ema organism rohkem ressursse. Poisid on tavaliselt ka sündides suuremad kui tüdrukud. Näljahädade ajal on sündinud rohkem tütreid kui poegi.

Raseduse ajal muutub eelkõige süsivesikute ainevahetus. Üks peamisi hormoone, mis seda mõjutab, on insuliin. Raseduse teisel poolel tundlikkus insuliinile langeb, insuliini hulk veres tõuseb ja see soodustab varude kogunemist organismi. Varude kogunemine on ühelt poolt vajalik sellepärast, et kiirelt kasvav loode nõuab palju energiat, teisalt peab ema organism koguma endale ka väikese tagavara, mille arvelt sünnitusejärgselt last toita ja ise ellu jääda.

Sellist head elu nagu praegu arenenud riikides, kus toitu on rohkem, kui ellu jäämiseks vaja, pole inimkonna ajaloos varem olnud. Rohkem on olnud toidupuudust kui selle küllust. Toidu defitsiidi üleelamiseks on inimese organism välja töötanud mitmed kohanemismehhanismid, millest tuntuim ongi eeltoodud insuliinitundlikkus. Praegused elutingimused aga nõuavad uusi kohanemisstrateegiaid. Kui organism ei suuda külluse olukorraga hakkama saada, tekivadki ainevahetushäired: suhkurtõbi, ülekaal ja muud neist tulenevad probleemid.

On leitud, et emadel, kes ootavad poega, tekib rasedusaegset suhkurhaigust sagedamini kui tütart kandvatel naistel. Riski tõus on küll vaid kolm kuni neli protsenti, aga siiski olemas. Seevastu neil emadel, kellel sündis tütar, ja kes põdesid rasedusaegset suhkurtõve, on suurem tõenäosus haigestuda hilisemas elus ka teist tüübi suhkurtõppe. See diabeedi vorm on sagedamini seotud ülekaalu ja rasvumisega.

Toitumissoovitused rasedatele leiad toitumine.ee.
Rasedate ja imetavate emade toitumis- ja toidusoovitused tervise arengu instituudilt.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Küberturvalisus kehtib põhimõte: ehitatud müüride kõrgus on ebaoluline, kui väravavalvur on võimalik hõlpsasti ära meelitada.

Just sina oled küberturvalisuse nõrgim lüli

Kuna küberkuriteo sooritamiseks kulub vaid sekund, on kasutajat kaitsta väga keeruline. On vaid üks lahendus ja see kätkeb endas õigusteadust ning kasutaja harimist, kirjutab Tartu ülikooli IT-õiguse doktorant Kristjan Kikerpill.

Hea küsimus: mitu bakterit elab korraliku rahatähe peal?

Nakkushaiguste ja kõhutõbede laiem levik on tekitanud ERR Novaatori lugejatel küsimuse, kas näpud tuleks talvel igaks juhuks eemal hoida ka käest-kätte ringlevast paberrahast ja müntidest. Kuigi raha on tõepoolest räpane, pole vastus ehk päris see, mida võiks ehk oodata.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: