Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Pärilikkuse uurijad kutsuvad õpilasi geneetikast kirjutama

Teedrajav doktoritöö annab vihje, kuidas kasutada genoomiinfot ravimiarenduses ja kliinilises praktikas.
Teedrajav doktoritöö annab vihje, kuidas kasutada genoomiinfot ravimiarenduses ja kliinilises praktikas. Autor/allikas: Victoria Pickering/Creative Commons

Eesti geenivaramu ning Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut kutsuvad põhikooli- ja gümnaasiuminoori osalema suurel esseekonkursil, mida korraldab Euroopa inimesegeneetika ühing. Essee tuleb kirjutada ühel kahest etteantud teemast.

Esimesel juhul tuleb kõigepealt valida mõni saadaolev geneetiline test, mida kasutatakse seisundi või haiguse puhul, mis ei põhjusta nähtavaid sümptomeid enne inimese täiskasvanuiga. Üks sellistest haigustest on näiteks pärilik rinnavähk. Seejärel tuleb õpilasel kirjeldada testi tööpõhimõtteid ja tulemusi ning kaitsta või lükata ümber Euroopa inimesegeneetika ühingu soovitus(ed) teemal “Geneetiline testimine sümptomiteta alaealistel”.

Teine võimalus on arutleda personaalmeditsiini võimaluste ja kitsaskohtade üle. Personaalmeditsiini võimaluste täielikuks rakendamiseks on palju räägitud suurandmete strateegiast, mille puhul seotakse inimese elektroonilised terviseandmed kaasaskantavate nutiseadmete anduritelt saadud teabe ja DNA biopankade bioloogiliste proovide andmetega. Essees tuleks esitada argumente biopankades hoitavate populatsioonipõhiste andmekogude väärtuslikkuse ning haiguste õigeaegse ärahoidmise ja ravi teemal. Samuti võib esitada põhjendatud väiteid personaalsete meditsiiniandmete laialdase jagamise vastu.

Ühest klassist on lubatud esitada kuni kolm esseed. Teksti pikkus on ligikaudu 750 sõna.

Essee võib esitada otse Euroopa inimesegeneetika ühingule inglise keeles (tõlkimisel võib kasutada õpetaja või juhendaja abi) või eesti keeles geenivaramule.

Eestikeelsed esseed kandideerivad eelvoorus, kust Tartu ülikooli teadlased valivad välja kolm parimat tööd ja juhendavat autorit töö lõpuleviimisel ning annavad nõu selle ingliskeelsena vormistamiseks.

Üleeuroopalise võistluse auhinnafond toetab nii noori autoreid kui ka nende juhendajaid ja uurimistöö jätkamist koolis. Esimese koha pälvinu saab auhinnaks 300 eurot ja lisaks on auhinnaks 1000 eurot tema juhendajale, klassiruumi sisustuse täiendamiseks või mõne teadusprojekti ellukutsumiseks. Teise ja kolmanda koha töö autor saab vastavalt 200 ja 100 eurot ning vastavalt 800 ja 500 eurot läheb juhendajale, klassiruumi sisustusele või teadusprojektile.

Eestikeelseid esseesid saab eelvooru saata 15. märtsini aadressile geenivaramu@ut.ee.
Ingliskeelsed esseed tuleb esitada 31. märtsiks otse veebilehel www.dnaday.eu oleva vormi kaudu.

Toimetaja: Signe Opermann, Tartu ülikool

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: