Mida uurivad Eesti teadlased, kellele president teenetemärgi annab? ({{commentsTotal}})

Biokeemik Nigulas Samel, psühholoogiaprofessor Anu Realo, küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse juhataja Rain Ottis ja antropoloog Leiu Heapost.
Biokeemik Nigulas Samel, psühholoogiaprofessor Anu Realo, küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse juhataja Rain Ottis ja antropoloog Leiu Heapost. Autor/allikas: ERR

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla otsuse, kus kirjas Eesti Vabariigi 98. sünnipäeva eel riigi teenetemärgi pälvivate inimeste nimed. 99 teenetemärgi saaja hulgas on ka kümmekond teadlast. Millega nad tegelevad? Järgnev annab lühikese sissevaate.

Valgetähe III klassi teenetemärgi pälvis Tartu ülikooli füüsikainstituudi professor akadeemik Ergo Nõmmiste, kelle uurimisvaldkonnad on elektron- ja ioonspektroskoopia sünkrotronkiirgusega ergastatud aatomites, molekulides ja tahkistes, isolaatorkilede röntgenoskoopiline uurimine ning pinnanähtused tahkisefüüsikas ja -tehnoloogias. Ta on Eesti Füüsika Seltsi asutajaliige (1989) ja Soome Füüsika Seltsi liige (1993). Ta on avaldanud ligi 170 teaduspublikatsiooni.

2012. aastal, mil ta valiti Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks, usutles teda Sirbi toonane teadustoimetaja Marek Strandberg. Nanotehnoloogia võimalustest füüsikas ja rakendustest igapäevaelus rääkides avaldas ta järgmise tulevikuvaate:

„Minu arvates hakkab Eesti tööstus üha rohkem oma tööviljakuselt ja tasemelt sarnanema Põhjamaadega ning meie tööstuse huvi koostööprojektide vastu ülikoolidega aina kasvab. Siin on veel teatud arenguruumi, aga ma usun, et akadeemilise ja rakendusliku uurimistöö sünergiast kasvab välja midagi tõeliselt innovaatilist, olgu see siis bio-, nano-, keskkonna- või muu tehnoloogia valdkonnas. Tegelikult tuleb teadussuundade arengut vaadelda laiemas kontekstis, kuna teadus on ka kultuuri osa.“

 

Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvib Tallinna tehnikaülikooli professor Tõnu Lehtla, kes on energeetika- ja robootikavaldkonna arendaja. Oma pikaajalise teadlaskarjääri vältel on ta vaadelnud näiteks energia tarbimise ja sisemajanduse kogutoodangu seoseid maailma riikides ning vaadanud inimarengu indeksi seoseid elektri tarbimise, Maa energiabilansi, energia muundamise ja põhiliste energiakasutuse probleemidega.

Kuna energiatarbimine ja -sääst on tihedalt seotud energiasüsteemi optimeerimisega, on tema juhendamisel kaitstud mitmeid väitekirju, mis uurivad võimalusi, kuidas mõõta, automatiseerida ja kõige efektiivsemalt elektrisüsteeme ära kasutada nii kodumajapidamistes kui ka kõrgepinge ülekandevõrgus. Tema teadustööd ilmestab kenasti kümne aasta eest Eesti Päevalehele antud intervjuukatke:

„Võib ju rääkida Narva elektrijaamade suurtest soojuskadudest ja energiatootmise hajutamise vajadusest, kuid seejuures peaks andma ka objektiivse selgituse selle kohta, kui palju ja kuidas saab elektritootmisega seotud soojuskadusid vähendada või kui palju läheks maksma tsentraliseeritud energiatootmise asendamine hajutatud energiatootmisega.“

 

Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvis Eesti muusika- ja teatriakadeemia professor Kristel Pappel. Teatrikriitiku ja muusikateadlasena on ta uurinud muusikateatri ajalugu ja teoreetilisi küsimusi. Ta on rahvusvaheliste uurimisrühmade Thalia Germanica ja Musikgeschichte in Mittel- und Osteuropa liige.

Oma kahe aasta eest avaldatud artiklist analüüsis ta Bachi Matteuse passiooni esmaesitluse mõju 19. sajandi Tallinna ja Peterburi ühiskondlike mõjude tausta. Analüüsides toonaste teatri- ja muusikakriitikute tööd kirjutab ta:

„Sakslaste varem nii elav väljaränne Baltikumi suunas oli 19. sajandi jooksul kokku kuivanud ning asendunud pigem vastassuunalise rändega – eriti puudutas see õpetlasi, kelle olukorda oli drastiliselt muutnud gümnaasiumide ja ülikoolide üleviimine vene õppekeelele. Kui nüüd Riia arvustaja ootab Bachi toel „saksa vaimule uut ülestõusmist”, siis ei saagi tema kunstireligioosset lunastajausku päris naiivseks pidada – Saksamaal oli ju selline ühisvaimu koondumine suurte kultuurimärkide ning mõne üksiku helilooja väheste teoste ümber toimunud. Venemaa Läänemereprovintsides oli aga kultuuripinnas selliseks pöördeks liiga õhuke, riigipoliitika liiga vaenulik ning endine „maarahvas” oli hakanud sakslaste positsioone linlikus kõrgkultuuris jõudsalt üle võtma.“

 

Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvib arvutiteadlane Jaan Raik, Tallinna tehnikaülikooli professor, kes 2004. aastal pälvis vabariigi presidendi kultuurirahastu noore teadlase preemia ning Eesti Teaduste Akadeemialt Bernhard Schmidti nimelise preemia 2007. aastal.

Kuigi tema uurimisvaldkond infotehnoloogias on süsteemide modelleerimine, diagnostika ja testimine, on ta tehnikateadlasena võtnud sõna ka näiteks Eestisse tuumajaama loomise otstarbekuse osas:

„Arvamus, et Euroopa kliimapoliitika sunnib meid tuumajaama rajama, ei ole lõpuni korrektne. Euroliidus näidatakse tarbijale, millistest allikatest firma energiat toodab. Tarbija võib mingist hetkest tuumaenergiat enam mitte toetada ning valida rohelise paketi. Selline trend toimib juba nüüd. Seega on tõenäoline, et saabub aeg, kus ühest küljest soodsalt toodetud energiast on kallis lahti saada.“

 

Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvib Tartu ülikooli psühholoogiaprofessor Anu Realo, kes kuulub maailma ühe protsendi tsiteeritumate teadlaste hulka. “See kõik on tulnud suhteliselt lihtsalt,” ütles isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professor Anu Realo ERR Novaatorile suvel.

Tema uurimisrühma teadustööde ühe olulise järelduse võtab ta kokku nii:

„Kultuuride vahelised erinevused inimeste isiksuse seadumustes on palju väiksemad, kui inimesed seda endale ette tahavad kujutada ja arvavad. See tähendab, et kui näiteks väärtused ja suhtlusmustrid on tõesti kultuuri poolt vormitud, siis viit peamist isiksuse seadumust – neurootilisust, ekstravertsust, avatust, sotsiaalsust ja meelekindlust – kultuur märkimisväärselt ei mõjuta.“

 

Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvib ihtüoloog ja mereuuringute edendaja Toomas Saat. Tema pikaajaliste uurimisvaldkondade alla kuulub luukalade embrüoloogia, Eesti kalandus, kalafauna dünaamika, kaitse ja ratsionaalne kasutamine ning mageveekalade ajaline ja ruumiline levik Läänemere kaldalähedastel aladel.

Mullu esines Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi direktor Toomas Saat ettekandega, kus tõi Eesti kalavarude kohta välja järgmist:

“Teatud liigid laiutavad – ümarmudil ja hõbekoger on Vilsandi ja Saaremaa vetes päris arvukalt esindatud. Lesta oli hiljuti väga palju, kuid nüüd on ta veidi taandunud. Mõni aasta tagasi tõusuteel olnud tursa arvukus on samuti seisakus ja nii on jälle kilu rohkem.”

 

Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvib ka Tallinna tehnikaülikooliprofessor, biokeemik Nigulas Samel. Ta on loonud peamiste looduslike prostaglandiinidepreparatiivse biosünteesi meetodid, avastanud uusi looduslikke steroide ja eikosanoide, teinud kindlaks eikosanoidide biosünteesirajad korallides ning avastanud uusi tsüklooksügenaase ja lipoksügenaase.

 

Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvib antropoloog Leiu Heapost, kelle eestvedamisel ilmus möödunud aastal väga pikaajalisele ja laiaulatuslikele andmetele tuginev „Soome-ugri rahvaste füüsiline antropoloogia“. ERR Novaatoris ilmunud ühe minuti loengus selgitas Tallinna ülikooli ajaloo instituudi vanemteadurina töötav Leiu Heapost, kuidas erinevad eestlased teistest soomeugrilastest.

Eesti juhtiva antropoloogina ütles Leiu Heapost oma eriala tänapäeva kohta Sirbis järgmist:

„Tänapäeva ruttamise ja teadusprogressi ajastul on ehk mõneti kõrvale jäänud inimene ise kui rahva peamine väärtus. Inimeses – tema välistunnustes, geenides, kromosoomides, pärilikes tunnustes on talletunud tema ja kogu rahva kujunemise ajalugu.“

 

Valgetähe V klassi teenetemärgi pälvib Eesti maaülikooli õppejõud ja metsateadlane Eino-Endel Laas.

 

Valgetähe V klassi teenetemärgi pälvib Tallinna tehnikaülikooli küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse juhataja Rain Ottis. Nagu ametinimetusest järeldada võib, on Rain Ottis teadlane, kes kübersõja mõistet uurinud nii rahvusvahelise õiguse, sõjalise võimekuse kui tavakasutuse vaatepunktist.

Kolme aasta eest Diplomaatias avaldatud analüüsis toob Rain Ottis välja:

„Kübersõja mõiste elab oma elu. Ühes äärmuses on see niivõrd piiratud, et meil pole kogu arvutite olemasolu ajast tuua mitte ühtegi päris näidet (relvastatud ründe kriteerium). Teiselt poolt on see jälle niivõrd lai definitsioon, et hõlmab igapäevaseid (tüütuid) asju ja on sisuliselt mõttetu. Seetõttu tuleks antud mõiste kasutamisel alati ka vajalik kontekst avada. Isiklikult eelistan seisukohta, et sõda on viimane võimalus, kui kõik teised valikud on ammendatud ning seda mõistet tuleks liigsest devalveerumisest säästa.“

 

Valgetähe V klassi teenetemärgi pälvib arheoloog Ülle Tamla, kes uurib Tallinna ülikooli ajalooinstituudis uurib arheoloogilisi väärismetallesemeid ja nende valmistamistehnoloogiat.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: