Kristjan Port: andmetest on saanud uus nafta rohkem kui ühes mõttes
Räägitakse, et andmed on uus nafta. Andmetega saab teenida kopsakaid kasumeid. Kasu saavad need, kes aitavad andmeid tekitada, need, kes aitavad neid analüüsida, ja lõpuks peaks tulu tõusma sellestki, kui andmetest destilleeritud tõeseerumiga tehakse kasulikke otsuseid.
Viimane peaks olema kirjeldatud väärtusahelas kõige arusaadavam kasu väljumise koht, kuhu paljud oma kruusi asetaksid. Tegelikkus võib osutuda teistsuguseks. Tõenduspõhisuses peidavad end vastuolud. Järeldused võivad sünnitada vaidluseid, juhul kui neid üleüldse saabki uskuda. Kirjeldamist vääriv maailm on lihtsalt keerulisem, kui seda hoomame.
Lisaks peab arvestama sellega, et mida rohkem tekib andmeid, seda suurem on märgatavate mustrite ja neist sündivate hüpoteeside arv. Arusaadavalt ei saa neist kõik olla tõesed. Seega kasvab uudne müra midagi arvamuste paljususe laadset. Kes või mis suudab leida tõde vohava tähelepanekute vahu seest? See saab olema proovimine ja eksperimenteerimine. Sõnadena ohutud, aga tõenäoliselt ei suuda ühiskond neid taluda kuigi palju.
Kusjuures mõnikord saadakse piisavalt õige tulemus valede andmetega. Õigemini juhtub seda hämmastavalt tihti. Nähtuse kohta on sõnastatud isegi omamoodi seadus, mille järgi on kõik matemaatilised mudelid valed, aga mõned neist võivad osutuda kasulikeks. Tihti kasulikeks selles mõttes, et aitavad antud olukorras rahulduda ja tegelikke probleeme edasi lükata või uusi tekitada.
Inimene saab õppida kõige targemalt ehk iseenda ajaloost. Seni suurimad tõenduspõhisuse inimkatsed teadusliku kommunismi rajamisel Euroopas ja Aasias ei sünnitanud peale inimliku häda midagi enamat. See näide võib tunduda ebaõiglasena, arvestades tänaste suurandmete arendajate siirust. Osaliselt on tulenev optimism õigustatud. Väljaarvatud fakt, et ka nemad on inimesed, kõigest inimesed. Kuid jätkem see mõte siin pooleli.
Meid huvitab endiselt, miks peetakse andmeid uueks naftaks ja kuidas nendega raha teenitakse? Lähimal ajal on suurim raha teenimise potentsiaal ärides, mis aitavad andmeid tekitada ja neid käsitleda. St ettevõtted, mis loovad andmekeskuseid ja pakuvad andmete töötlemiseks pilveraali koondatud arvutivõimsust. Stanfordi ülikooli professori Jonathan Koomey koostatud maailma andmekeskuste energiakulu raportist (pdf) saab aimu äri suurusest. Bittide käitlemisele kulutatakse hetkel umbes kaks protsenti maailma elektrienergiast ja see kahekordistub umbes viie aastaga.
Entusiasm serverite püstipanemiseks sarnaneb poodlemisega. Teate küll, igas kodus on asju, mille tekitatud head tunnet võis tajuda vaid ostu tegemise ajal. Hiljem pole neid enam kordagi kasutatud. Odav osta, keerukas kasutada. Suuremates serveriparkides on valdkonda uurivate organisatsioonide hinnangul umbes 30 protsenti nn zombi-serverid.
Seekord ei ole jutt zombi-arvutitest, mis on allutatud kurjategijate poolt omaniku teadmata osalema küberkuritegudes. Enamasti peetakse silmas koduseid halvasti kaitstud arvuteid. Serveripargi zombid on sisselülitatud arvutid, mis ei tee mitte midagi. Kes eelistab, võib nimetada neid koomas arvutiteks. Need on ununenud süsteemiga liita, konfigureerida või esindavad strateegilist valeotsust ettevõtte tegelike vajaduste ülehindamisel.
Maailma mastaabis arvatakse olevat ca 10 miljonit koomas serverit, mis pugivad raha ilma midagi vastu andmata. Need masinad amortiseerivad kasutult ostuinvesteeringuid, kulutavad tarkvara litsentse, raiskavad elektrit, toodavad tarbetut soojust ja reostavad loodust. Täna asuvad pea kõik serverid kuival maal, tihti suurte jõgede või veekogude läheduses, sest kasutavad vett jahutamiseks. Vabaneva soojusega püütakse isegi soojendada läheduses asuvad elamuid.
Levinud hinnangul kulub andmekeskuste jahutamisele 30-50 protsenti elektrienergiast. Tulevikus võime kohata andmekeskuseid ookeani põhjas, kus serverite jahutamine peaks olema lihtsam. Võibolla saab kasutada isegi hoovuste energiat ja töötava serverikonteineri saab silmade alt ära mõne kuuga, kui maapealse andmekeskuse loomine võib võtta aastaid. Näed, selleski mõttes on andmed uus nafta. Nafta, mille kaevandamine koormab loodust.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal