Ennatlikud järeldused

Zika viirus kulg on reeglina kerge. Keskmiselt märkab vaid iga viies inimene tavaliselt nahalööbe ja palaviku tõttu, et on üleüldse nakatanud. Brasiilia teadlased oletavad aga viimastel kuudel hüppeliselt kasvanud mikrotsefaalia juhtumite arvu tõttu, et rasedatel võib Zika viirus põhjustada ka loote kolju kasvu pidurdumist. Teistes riikides on jäädud nende vahele põhjusliku seose tõmbamisel ettevaatlikumaks. Mikrotsefaalia tekkepõhjuseid ei mõisteta ka tavapärasemates olukordades just kõige paremini.

''See fakt, et leiti tõesti kümnekordne mikrotsefaalia suurenemine Brasiilias, oli ootamatu. Seda, et flaviviirused on närvisüsteemi armastavad viirused, on hästi teada. [...] Siin on aga kaks asja kokku pandud. Seda viirust on Brasiilias väga palju ja see, et seda viirust on looteveest leitud, kuid kas nendel kahel asjal on omavahel seos, seda on praegu väga raske ütelda,'' rõhutas Lutsar saates ''Uudis+''. Tema sõnul pole seda teinud seni ka eksperdid.

Aafrika juured
''Enamus viirusi pärineb ju tegelikult Aafrikast. Kui meil ei oleks lennukeid ja me ei reisiks, siis viirused püsiksid seal Aafrikas edasi, sest sääsed teatavasti [...] väga kaugele lennata ei jõua. [...] See ei ole kaugeltki esimene viirus, mis inimeste või lennukitega maailma laiali kantud,'' sõnas Lutsar. Näiteks Zika viiruse puhul oletavad brasiilia teadlased professori sõnul, et see toodi riiki jalgpalli MM-i ajal.

Viiruse edasine levik sõltub peaasjalikult seda levitavate sääskede levialast. Teisisõnu sellest, kus pole sääskede Aedes aegypti ja Aedes albopictus jaoks liiga külm. ''Dengue viirus ka väga kaua püsis ainult teatud laiuskraadidel, aga nüüdseks on dengue viirus, mis on Zika viiruse sugulane, liikunud ülespoole ja tegelikult on ka Zika viiruse juhtumeid juba Itaalias kirjeldatud,'' märkis Lutsar. Ent isegi kui Aedes sääski Eestis ega Põhja-Euroopas ei leia, pole välistatud reisil nakatumine.

Enneta nakatumist
Nõnda soovitab professor järgida haiguste ennetamise ja tõrje keskuse soovitusi. ''Euroopa CDC on natukene tagasihoidlikum, aga soovitatakse esimesel kolmel (rasedus)kuul vältida sääse hammustusi. See on veel suurem miljoni dollari küsimus, kuidas sääse hammustusi vältida, aga seda on praegu soovitatud ja ma arvan, et see on ainuke, mida me praegu teha saame,'' nentis Lutsar. Esmalt tuleks seeläbi rasedatel hoolikalt läbi mõelda, kas haiguse leviku piirkonda on vaja ilmtingimata külastada. Tungival vajadusel tuleb aga kaasa võtta kindlasti sääsetõrjevahendid.

Kasutamisvalmis vaktsiini teadaolevalt haiguse vastu pole. Oma roll on sellel Lutsari sõnul nii selle spetsiifilisusel kui ka selle loomise mõttekusel. ''Ravimit ei hakata enne tootma, kui probleem tekib. Sama küsimus on ka vaktsiiniga. Haigus on Aafrikas olnud. Ta on kerge haigus olnud. Seal tekib ka see küsimus, kas kerge haiguse korral on targem see haigus ära põdeda või on selle vastu vaja vaktsiini või ravimit,'' arutles professor.

''Kui see tõesti osutub tõeks ja see on raske haigus, siis hakatakse ka selle peale mõtlema, kas hakata neid asju välja töötama. Puukentsefaliidi vastu on ju vaktsiin olemas,'' mõtiskles Lutsar.