Kristjan Port: tõeliste sõprade arvu ei muuda isegi Facebook
Aristotelesega ei pea automaatselt nõustuma, aga arvestades, kui palju teda on tsiteeritud, pole vaja karta hüljatuks tulemist. Keegi ei taha olla hüljatud ja sellest sai aru juba Aristoteles, tõdedes, et inimene on sotsiaalne loom. Indiviid, kes on loomise järgi mittesotsiaalne, asub inimese käsitlusest madalamal, või siis kõrgemal, väitis vana kreeklane.
Järelikult kui on sotsiaalne, siis on tal sõbrad. Inimeste maailmas on sõprus seotud tajutud õnnetundega, kui uskuda Hollandis, Rotterdami Erasmuse ülikooli juures hallatavat õnnega seotud uuringute, ehk Maailma Õnnelikkuse Andmebaasi põhjal tehtud üldistavat järeldust. Lähedaste sõprade olemasolu muudab elu paremaks. Küsimus on, kes kvalifitseerub lähedaseks sõbraks? Kui seda ei arvestata, võib tekkida olukord milles sul on palju sõpru, aga õnne napib. Midagi on siis valesti! Aga mis?
Professor Robin Dunbar Suurbritannias asuvas Oxfordi ülikoolist on ületanud sotsiaalmeedia tähelepanulävendi seoses nn Dunbari numbriga. Inimeste puhul on see number 150. Arv on seotud ajukoore suurusega, sest indiviidide vahelised suhted on kognitiivselt väga nõudlikud. Iga taoline kontakt sisaldab palju olulise kaaluga informatsiooni, mis on pidevas muutumises vastavalt omavahelistele, teiste indiviidide vahelistele ja maailma põhjustatud sündmustele.
Dunbar oletas, et sellise informatsiooni töötlemisel keskset rolli omava ajukoore suurus on seotud sotsiaalse suhtevõrgu suurusega. Täiendavalt inimesele erineva karjasuurusega primaate uurides jõudis ta üheksakümnendatel arusaamisele, et inimesena oleme arenenud haldama sisulist ja efektiivset suhtevõrgustikku, kuhu kuulub umbes 150 liigikaaslast.
Dunbar ei vastanud toona küsimusele, kui paljud neist on tõelised sõbrad. Ta otsustas seda teha nüüd, kui Facebook pakub inimestele sadu ja tuhandeid „sõpru“. Evolutsioonilise psühholoogia professorit huvitas küsimus, kes on sinu sõbrad Facebookis, kas Instagrammi „laikide“ arv seostub pärissõpradega päriselus.
Uuring baseerus eelmise aasta kevadel Suurbritannias läbiviidud kahel täiskasvanud elanikkonda esindaval küsitlusel. Ühes neist oli 2000 vastajat, teises 1375, keskmise vanusega vastavalt 39 ja 37 aastat. Vastata paluti teemadel, mis puudutasid sotsiaalmeedia kasutamist, sõprade arvu sotsiaalmeedias ja eraldi uuriti inimeste kohta, kui suur on tema lähedaseks peetavate sõprade arv ning kelle juurde nad pöörduvad küsimaks abi ja nõu suure emotsionaalse või muu kriisi olukorras.
Uuringu metoodika eesmärgiks oli eristada sõpruskonnas erineva kvaliteediga kihistusi. Viimaste näidete põhjal eristati näiteks kõige lähedasem ja intiimsem tugirühm üldisemast sümpaatiagrupist. Dunbar avastas, et füüsilise kontakti põhisega võrreldes hõlpsamalt hallatavas elektroonilises keskkonnas oli keskmiseks sõpruskonna suuruseks 150 inimest. Sisuliselt sama arv, mille leidis ajaloolistes ürikutes ja füüsilisemalt suhtlevat sotsiaalset maailma uurides paarkümmend aastat tagasi.
Seega ei paista kontaktide haldamise lihtsus ega odavus sõpruskonda suurendama, kuigi sotsiaalmeedia algusaastatel räägiti palju sadadest ja tuhandetest Facebooki sõpradest. Dunbar järeldab, et sotsiaalse võrgu liikmete arvu piirab mõni muu tegur kui kontakti hind.
Liikudes mööda nn egotsentrilist võrgutikku selle haldaja lähedamatesse kihtidesse selgus, et „tõeliseks“ sõbraks peeti 150st umbes 27 protsenti. Mida tähendab omadus „tõeline“, hakkab selguma, kui lugeda kokku need kellega jagatakse tõsisemaid emotsioone. Nende inimeste hulk oli 14. Nendest moodustub oluline lähikond, kes tunnevad sulle kaasa, kui juhtub midagi halba. Kuid nad jäävad samas mugavasse kaugusesse.
Enam kui 3000 Suurbritannias elava täiskasvanu põhjal ilmneb, et 150 sõpruskonda kuuluvast inimesest on neli sellist, keda teatakse, et nad tulevad reaalselt sulle hädas appi. Dunbar peab tõenäoliseks, et suudame bioloogilise piiratuse tõttu endiselt hallata umbes 150-liikmelist sotsiaalset suhtlusvõrgustikku. Tõenäoliselt ei peaks nende enamust nimetama sõpradeks, pigem kontaktideks.
Millegipärast peame „tõelisteks“ sõpradeks suuremat gruppi, kui neid tegelikkuses olemas on. Kõige raskemal hetkel on sulle toeks umbes neli inimest. Nendega saab suhelda ka ilma Facebookita. Õigemini, nendega peabki suhtlema „kallimalt“!
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal