Graafikud ja faktid: Eesti õpilased hilinevad ja puuduvad koolist eakaaslastest enam ning on koolis kõige vähem õnnelikud ({{commentsTotal}})

Mida kõnelevad graafikud ja faktid Eesti kooliõpilaste kohta?
Mida kõnelevad graafikud ja faktid Eesti kooliõpilaste kohta? Autor/allikas: Postimees/Scanpix/ERR

Me teame, et Eesti õpilased tõusevad PISA testis esile heade aineteadmistega. Huvitav on aga võrrelda teiste riikidega siinsete õpilaste koolis õnnelikuna tundmist või arvamist, et kool on ajaraiskamine.

Alustame aga õpilaste aineteadmistega. PISA 2012. aasta testi tulemused näitavad, et Eesti õpilaste teadmised matemaatikas, lugemises ja loodusteadustes on väga kõrged.

Teise huvitava faktina väärib esiletõstmist asjaolu, et sotsiaalmajanduslik taust ei mõjuta Eestis eriti õpilaste õpitulemusi. See eristab meid teistest riikidest. Millest seda järeldatakse? Seda loetakse välja andmetest, mis näitavad, kui palju on madala sotsiaalse taustaga ja vähemkindlustatud perede laste hulgas edukaid õpilasi.

Rohkem kui kolmandik madala sotsiaalmajandusliku taustaga Eesti õpilastest kuuluvad oma teadmiste poolest parimate õpilaste hulka. Seejuures on madala sotsiaalmajandusliku taustaga poisid ja tüdrukud samaväärselt edukad. Madala sotsiaalmajandusliku taustaga edukate õpilaste osakaal Eestis ületab enamikke Euroopa riike, välja arvatud Šveits ja Liechtenstein.

Lisaks Eestile iseloomustavad kõrged õpitulemused ja nõrk sotsiaalmajandusliku tausta mõju ka Soome, Kanada, Jaapani, Korea, Hongkongi. Sellest võib omakorda järledada, et haridussüsteemi korraldusel on väga suur mõju õppeedukusele ning et koolil on hariduse omandamisel väga tugev roll, tugevam kui kodul.

Fakt: Eesti õpilased hilinevad ja puuduvad koolist rohkem kui OECD riikides keskmiselt

Puudumine on tõsine probleem, sest võib viia haridustee katkemiseni ja omab seetõttu kaugeleulatuvaid tagajärgi inimese heaolule hilisemas elus. Kuna Eestis on väljalangevus haridusest kõrge, on eriti oluline jälgida hilinemist/puudumist.

Selgub, et kõige paremad teadmised on noortel, kes ei olnud testile eelnenud kahe nädala jooksul hilinenud või põhjuseta puudunud. Üks või kaks päeva põhjuseta puudunud õpilased said koolis kohal olnud õpilastest ligi 40 punkti nõrgema tulemuse. Ühelt poolt võib nõrga tulemuse põhjus olla puudumine, kuid teisalt võivad ka kehvad õpitulemused vähendada motivatsiooni kooli tulla.

Selgub, et nõrk kuuluvustunne koolis ja kriitiline suhtumine kooli soodustavad tundidest põhjuseta puudumist. Näiteks ennast koolis õnnetuna tundvatest õpilastest 35% puudus tundidest põhjuseta, samas õnnelike õpilaste seas oli puudujate osakaal 28%.

Õpilastest, kes pidasid koolis käimist ajaraiskamiseks, oli koguni 44% puudunud põhjuseta. Eestis puuduvad rohkem poisid, vene õppekeelega koolide õpilased, madalama sotsiaalse taustaga perede lapsed.

Kui õnnelikud on Eesti õpilased? Fakt: rahvusvahelises võrdluses on Eesti õpilased kõige vähem õnnelikud

Kõige õnnelikumaks peavad ennast koolis 15-aastased noored mitmetes arengumaades nagu Indoneesia, Albaania, Peruu ja Tai, kus aga õpitulemused on madalad. Siiski leidub koolisüsteeme, kus õpilased tunnevad ennast õnnelikuna, saavad häid tulemusi ja sotsiaalse tausta mõju õpitulemuste on pigem nõrk.

Euroopas on sellisteks näideteks Šveits, Liechtenstein ja Holland. Eesti andmete sügavamas analüüsis ei eristu ühtegi õpilaste gruppi, kes oleks teistest selgelt õnnelikum või õnnetum.

Selgub, et kõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga noored tunnevad ennast koolis mõnevõrra õnnelikumana kui need, kelle sotsiaalmajanduslik taust on madal.

Eesti õppekeelega koolis on õnnelikke õpilasi suhtarvuna rohkem kui vene õppekeelega koolis. Samas ei sõltu õpilaste õnnelikkus nende soost või sellest, kas nad õpivad linna- või maakoolis.

Õpitulemustega seostub õnnelikkus ainult nõrgalt: õnnelike õpilaste matemaatikatulemused olid keskmiselt 523 punkti ja ennast õnnetuna tundvate keskmine sooritus oli 515 punkti.

Selgub, et kuuluvustunne ja õpitulemused on Eestis seotud, kuid mitte tugevalt, ent seos on positiivne: mida paremini õpilane tunneb ennast koolis, seda paremad on õpitulemused ning ka paremad õpitulemused toetavad kuuluvustunnet.

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: