Eelmisel aastal nakatus Brasiilias haigusesse hinnanguliselt enam kui 1,6 miljonit inimest. Neljal juhul viiest ei kaasne sellega isegi märgatavaid sümptomeid. Isegi nende avaldumise korral on need reeglina leebed. Keskmiselt 3–12 päeva pärast nakatumist võib tekkida lööve, peavalu, palavi ja liigesevalud. Viimasel ajal on hakatud aga Brasiilia näitel kahtlustama, et haiguse mõju võib olla märgatavalt traagilisem.

Viimase aasta jooksul oluliselt kasvanud ka mikrotsefaalia all kannatavate vastsündinute arv. Alates oktoobrist on häire diagnoositud vähemalt 3800 korral, mida on 15–20 korda rohkem kui aastas keskmiselt. Zika palavikust kõige enam mõjutatud Paraiba osariigis diagnoositakse häire sagedamini igal sajandal vastsündinul. Seejuures ei näi olevat tegu pelga korrelatsiooniga.

Jaanuari alguses leiti USA-s tehtud lahkamisel Zika viirust päev pärast sündi surnud kahe imiku ajust. Mõlemal oli diagnoositud ka mikrotsefaalia. Eelnevalt on Zikat seostatud kahe katkenud rasedusega. USA haiguste ennetamise ja kontrolli keskus (CDC) pole aga seost veel põhjuslikuks kuulutanud. Sellele vaatamata soovitab organisatsioon rasedatel haigusest mõjutatud riikidesse reisimist vältida. Kuna haiguse vastu puudub ka vaktsiin, saab nakatumisriski vähendada vaid sääskede peletamisega.

Alles aastal 1947 Ugandast Zika metsast avastatud Zika palavik oli läänemaailmale suhteliselt tundmatu kuni 2007. aastani. Sellest ajast saadik on haiguspuhanguid esinenud regulaarselt nii Mikroneesias asuval Yapi saarel kui ka teistel Vaikse ookeani saartel nagu Fidžil ja Vanuatul. Läänepoolkeral hakkas Zika viirus jõudsalt levima 2014. aastal. Brasiilias registreeriti esimesed 16 juhtumit lõppenud aasta mais.