Soome füüsikud sidusid kvantvälja sõlme ({{commentsTotal}})

Kvantmaailm on kummaline ja veel kummalisemaks läheb, sest rühmal soome ja ameerika füüsikutel on nüüd õnnestunud kvantväli sõlme keerata.

Niinimetatud kvantsõlmede võimalikkust on füüsikud seni ainult teoreetiliselt hoomanud, aga Mikko Möttönen Helsingist Aalto ülikoolist kirjutavad ajakirjas Nature Physics, et on neid sõlmi ka nüüd tegelikult teinud.

Möttönen ja kolleegid tegid kõigepealt rubiidiumgaasist Bose-Einstein kondensaadi st ülimalt krõbekülma pilve, mis koosneb küll paljudest suurest külmast väga aeglaseks muutunud aatomitest aga käitub mõnes mõttes nagu üks suur aatom. Siis mõjutasid teadlased kondensaati ehk ülikülma superaatomit kiiresti muutuva magnetväljaga. Just selle tulemusel moodustuski kondensaadi sisse sõlm.

Seejuures see nö aines, mis sõlme keerati, oli kondensaadisisene kvantväli. Sellises väljas asub igas punktis piltlikult öeldes väike matemaatiline nooleke, millel on mingi kindel suund. Kiiresti muutuv magnetväli sättis need noolekesed omapäraseks mustriks, mis koosnes rõngastest.

Rõngaid on aga väga palju ja need on üksteisega põimunud, nii et iga rõngas käib teistest rõngastest läbi. Selline põimunud rõngastik ongi see kvantsõlm, mille Möttönen ja ta kolleegid lõid. Sõlm moodustus magnetvälja toimel väga kiiresti, vähem kui millisekundiga ja oli selles mõttes püsiv, et rõngaid ei saanud üksteisest lahti harutada muidu, kui tervet struktuuri ära lõhkudes.

Teadlased on ka varem teinud sedasorti sõlmi mitmesugustest ootamatutest materjalidest, näiteks valgusest või veest. Tuntud 19. sajandi füüsik lord Kelvin oletas, et aatomid kujutavad endast just niisuguseid sõlmi, mis on tekkinud tervet ilmaruumi täitva olluse – eetri – sisse. Kvantsõlmedel nähakse aga ka praktilisi kasutusvõimalusi. Neid loodetakse rakendada näiteks kvantarvutites.

Möttönen ütles YLE raadiole ka, et sedasorti teaduslikud edulood tugevdavad kindlasti välismaal Soome mainet.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Küberturvalisus kehtib põhimõte: ehitatud müüride kõrgus on ebaoluline, kui väravavalvur on võimalik hõlpsasti ära meelitada.

Just sina oled küberturvalisuse nõrgim lüli

Kuna küberkuriteo sooritamiseks kulub vaid sekund, on kasutajat kaitsta väga keeruline. On vaid üks lahendus ja see kätkeb endas õigusteadust ning kasutaja harimist, kirjutab Tartu ülikooli IT-õiguse doktorant Kristjan Kikerpill.

Hea küsimus: mitu bakterit elab korraliku rahatähe peal?

Nakkushaiguste ja kõhutõbede laiem levik on tekitanud ERR Novaatori lugejatel küsimuse, kas näpud tuleks talvel igaks juhuks eemal hoida ka käest-kätte ringlevast paberrahast ja müntidest. Kuigi raha on tõepoolest räpane, pole vastus ehk päris see, mida võiks ehk oodata.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: