''2014–2015. aasta epideemia eripära oli, et see oli pretsedenditu ajaloos, arvestades selle ulatust. Arvestades seda, et see oli levinud mitmetesse riikidesse. Seda toodi sisse ka Euroopasse, Ameerikasse. [...] Need numbrid ei ole võibolla ühegi puhangu ega epideemia korral olnud sellised, nagu need olid 2014–2015,'' iseloomustas Kadai epideemiat saates ''Terevisioon''. Registreeritud nakkusjuhtumite arv küündib tänaseks üle 28 630, surmaga lõppes neist 11 315.

Siiski ei levinud nakkus miljonite inimesteni, nagu võis oletada esimeste haiguse levikut kirjeldatavate mudelite alusel. Erisuse võib nõuniku sõnul kirjutada osaliselt nende ebatäpsuse, osaliselt leviku tõkestamiseks võetud abinõude arvele. ''Arvan, et suur osa, suur tänu sellest on ikkagi see, et rahvusvaheline kogukond suutis ikkagi lõpuks reageerida ja jõud koondada sinna Lääne-Aafrikasse, kus asi oli ikkagi kontrolli alt väljas,'' leidis Kadai.

Täielikult ei pääse maailm Ebolast aga ilmselt kunagi. ''Me peame aru saama, et nendes riikides, millest me räägime – Lääne-, Kesk-Aafrika riigid – levib Ebola viirus looduslikult. Sel on looduslik reservuaar, milleks on pisiimetajad, primaadid, närilised jne ehk nii, nagu meil kannavad metsades puugid puukentsefaliiti näiteks, siis seal kannavad loomad muu hulgas Ebola viirusnakkust,'' rõhutas Kadai. Nõnda võib see tulevikus taas loomadelt inimestele kanduda.

''Küsimus on selles, et kas praegune epideemia, mis on 2014–2015. epideemia jätk, suudetakse lõplikult lõpetada ja välja juurida. Sierra Leone juhtum näitab, et see ei ole veel päris finišisse jõudnud,'' selgitas nõunik. Kadai tõi seejuures välja, et Ebola viirus jääb mõneks ajaks inimese organismi püsima ka juhul, kui inimene ise on haigusest täielikult tervenud ja tal pole enam ühtegi sümptomit. Näiteks seksuaalsel teel võib see levida veel kolm kuud hiljem.