Vikipeedia tähistab 15. tegevusaastat ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

15. jaanuaril 2001 sai maailmas avalikuks Wikipedia projekt, mille raames sündinud veebientsüklopeedia on saanud igapäevaseks tööriistaks ilmselt paljudele arvutikasutajatele. Wikimedia Eesti juhatuse liige Kaarel Vaidla märkis, et entsüklopeedia eestikeelne versioon paistab maailmas silma eeskätt selle toimetajate suhtarvu poolest.

''See on kindlasti maailma suurim internetientsüklopeedia. Kuna internet võimaldab ka sisaldada rohkem mahtu kui ükskõik mis paberväljaanne, siis on see üldse maailma suurim entsüklopeedia. Sakslased on kunagi ka osa Vikipeediast välja printinud ja see oli üsna muljetavaldav teos,'' iseloomustas Vaidla Vikipeediat saates ''Terevisioon''. Mees oletab, et tänaseks saaks internetientsüklopeedia erinevate keeleversioonidega täita mitu rahvusraamatukogu.

Vaidla tõi välja, et Vikipeedia eestikeelses versioonis on kõige loetumaks artikliks ''Eesti'', mille järgnevad rahvusvahelised organisatsioonid nagu Euroopa Liit. ''Mis Eestis on väga huvitav, on see, et otsitakse näiteks 'krediidiinfot'. See on Eestile eripärane, et üks otsitumaid otsisõnu on olnud ''krediidikulukuse määr'','' tutvustas Vaidla populaarsemaid eestikeelseid artikleid. Viimase puhul nentis ta, et sellekohane Vikipeedia artikkel pole hetkel siiski suurepärane.

Entsüklopeedia toimetajate hulgast võib leida väga erineva profiiliga inimesi, alates õppejõududest lõpetades tavainimestega, kes tegelevad sellega oma tavatöö kõrvalt.

''Eesti Vikipeedias on kõige legendaarsem toimetaja ilmselt Andres, kes on teinud ilmselt ligi 240 000 muudatust,'' märkis Vaidla, ''kuid ta pole ainus. Eestis on toimetajaid, kes on teinud üle 50 000 muudatuse, kuus tükki. [...] Tegelikult Eesti Vikipeedia paistab maailmas silma sellega, et ühe miljoni elaniku kohta on aktiivseid Vikipeedia toimetajaid väga palju''.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: